„Vestlustest noorte narkomaanidega on mul juba ammu selgeks saanud nende moto: elul pole mõtet, keegi mind ei mõista ega austa ja üldse on noorelt ilus surra... Täiskasvanud on nõmedad ja mina ei taha selleks saada ega kasvada − järsku muutun ka ise samasuguseks,“ räägib psühholoog.