Oska märgata nii endal kui sõbral: need on stressi peamised ohumärgid
Peamisteks stressi ohumärkideks peetakse pidevat väsimust ja soovi mitte teistega suhelda.
Peaasi.ee loodud vaimse tervise kriisidega toimetuleku plaani on koostanud ligi 1450 inimest, kes peavad füüsilise tervise puhul peamisteks stressi ohumärkideks pidevat väsimust ja muutusi unerutiinis. Tähtsuselt kolmandaks stressi ohumärgiks hindavad naised söögiisu muutust, kuid mehed liikumisharjumuste vähenemist.
„Vaimse tervise raskused avaldavad mõju igas elu aspektis. Mõjutatud on füüsiline tervis, enesetunne ja suhted. Vaimse tervise toimetuleku plaan aitab kaardistada nendes kolmes valdkonnas iga inimese individuaalsed stressi ohumärgid ning pakub lahendusi nendega toimetulekuks,“ selgitas Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Kui naised peavad enesetunde puhul üheks peamiseks stressi ohumärgiks harjumust tegevusi edasi lükata, siis mehed peavad selleks tuju puudumist. Samuti peetakse stressi ohumärkideks keskendumisraskusi ja kergelt ärritumist.
Vaimse tervise kriisidega toimetuleku plaani koostanud inimesed peavad üheks stressi ohumärgiks ka soovi mitte suhelda teiste inimestega. Mehed tõid naistest enam ohumärgina välja pingeid lähisuhetes ja suurenenud või vähenenud soovi seksida.
37% meestest ja 39% naistest tunneb muret oma tervise pärast, aga pole selle osas midagi veel ette võtnud.
„Stressi ei tuleks lihtsalt taluda, vaid pigem tuleks sellega tuttavaks saada ja õppida seda endale sobival tasemel hoidma ning paremini juhtima. Alustada võiks enesevaatlusest, et mõista, missuguseid tundeid ja reaktsioone teatud olukorrad tekitavad ning seejärel planeerida lahendusi pingeliste olukordadega toimetulekuks,“ rääkis Anna-Kaisa Oidermaa.
Vaimse tervise kriisidega toimetuleku plaani koostanud inimesed valisid stressi ilmingutega toime tulemiseks kõige sagedamini muusika kuulamise, lugemise ning filmide või sarjade vaatamise, magamise või retke loodusesse.
