„Ma tahan olla seal, kus mind vajatakse!“ Sõjapõgenik Aljona ei tea juba kaks kuud, kus on tema lapsed

Aljona Krasnenkova (40) on kogu elu elanud ja töötanud Kiievis. Tema vanem poeg on 23-aastane ja jäi Ukraina pealinna. Nooremad lapsed, kaksikud, on üheksa-aastased. Pärast sõja algust viis tema endine abikaasa poisid ilma Aljona nõusolekuta teadmata suunas ära. Praegu on naine Tallinnas ja püüab kõigest hingest oma laste kohta teavet saada.

Aljona alustab meie vestlust rääkides oma unikaalsest töövaldkonnast. Viimased 15 aastat on ta professionaalselt tegelenud väärismetallide hindamisega, kirjutanud ja kaitsnud sel teemal ka väitekirja. Mitu aastat tagasi avas Aljona ühes aktsionäridega pandimajade keti. Sõjapõgeniku sõnul töötavad nüüd kõik Ukraina pandimajad tema väljatöötatud väärismetallide hindamissüsteemi järgi. Samuti on see metoodika ametlikult tunnustatud ja kasutusel Ukraina keskpangas.

Tööst räägitud viib Aljona jutu oma kõige dramaatilisemale murele – oma perekonfliktile. Kui kaksikud Mark ja Matvei said aastasteks, lahutas Aljona oma abielu...

Aljona lugu loe edasi juba artiklist.