FOTOD KOLLEKTSIOONIST | Kultusobjektist kurjategijaks! Raske uskuda, et kilekott oli kunagi midagi nii väärtuslikku
Vaevalt suudavad praegused noored mõista, et nende vanemate lapsepõlves oli kõige tavalisem tarbeese – sangadega kilekott – midagi nii väärtuslikku, et seda osteti, müüdi ja vahetati.
Rääkimata sellest, et värvikirev kott muutis selle kandja automaatselt moekaks ja kadestamisväärseks. Ajal, kui poes polnud tihti peale kalosside midagi saada, hinnati kilekotti aksessuaarina ülikõrgelt. Nõukogudeaegne kilekotivalik peegeldab ilmekalt niihästi omaaegset argielu kui ka ühiskondlikke väärtusi.
„Pildiga kilekotte hakkasin koguma juba esimeses klassis käies, aastatel 1984–85,” meenutab saarlanna Maris Paomees, kelle kollektsiooni põhjal on aset leidnud õige mitu näitust. „Peamine kogumistuhin jäi algkooliaega. Eeskujuks oli õe klassiõde, kes kilekotte kogus – nii tahtsin minagi neid kollektsioneerima asuda.”