Niisiis, võtke lonksuke ja hinnake: kas aroom on lopsakas, kas maitse meeldib, mis tunne tekib suus, kui kerge on veini juua ja mis juhtub lonksamise järel? Nii tekib üldine arusaam, milline vein meeldib: kas kuiv või tanniinine, kas kange või pigem lahja, kas täidlane ja puuviljane või kergem ja elegantsem. Samuti pole vale valik magusamapoolne vein.

Asume degusteerima!

Vein, eriti punane vein, on osa toidust ehk veini tasuks valida alati vastavalt sellele, mida süüakse. Punased veinid, sõltuvalt marjast ja piirkonnast, sobivad kenasti nii valge kala kui ka kana, kuid peamiselt siiski punase liha juurde. Võimalik on magusaid punaseid veine sättida kokku ka paljude magustoitudega. Veini tõeline maitse avaneb, kui pruugime seda koos õige toiduga.

Ent alustame sellest, et valime veini lihtsalt joomiseks, selleks, et saada aru, mis võiks üldse meeldida. Sommeljeedel on ütlus, et ei ole olemas odavaid veine, on soodsad veinid. See tähendab, et igal veinil on oma koht ja kasutus. Niisiis valime riiulist kolm veini, mida kodus täpsemalt maitsta. Valime sama aastakäigu veinid, näiteks 2019. või 2020. aasta omad – idee on mõista, mis­moodi veinid maitselt ja aroomilt erinevad. Valime ühe Chianti Toscanast, ühe Tempranillo viinamarjast veini Rioja piirkonnast ja näiteks ühe Lõuna-Aafrikas toodetud Pinotage’i marjast veini.

Avage pudelid, valage kolme klaasi, keerutage, vaadake värvi, nuusutage, siis lonksake. Mida ninas iga veini puhul tunnete? Mis maitse jääb suhu? Selle kiire testi tulemusel peaks selguma, kas meeldib rohkem puuviljane maitse, kus tunda musti sõstraid ja kirsse-ploome, või pigem kuivatav tanniinsus, mis keele kurgulakke kleebib. Või kas meeldib kangem või lahjem vein, samuti, kas meeldib kergem või raskem punane vein.