Märtsikuu ajakiri meeldis mulle väga. Olin koroonaga kodus ja aega oli piisavalt. Lugesin ajakirja kaanest kaaneni läbi. Muidugi olid kõik lood omaette head, aga siiski oli minu lemmik kaanelugu Ülle Lichtfeldtist. Olen teda alati imetlenud kui suurepärast naist. Super lugemine ja mina ütlen ka, et vanus on vaid number.
Muidugi ei saa üle ega ümber Mihkel Raua kolumnist, mida on alati põnev lugeda. Mis muud, kui jään uut ajakirja ootama, ja seda saan lugeda juba reisil olles. Evelin
Olen ammu tahtnud tänada teie toredat toimetust sisuka ja hariva ajakirja eest! Olen Eesti Naise ja enne seda Nõukogude Naise tellija olnud 54 aastat, alates ajast, kui mind 1968. aastal suunati pärast tehnikumi lõpetamist tööle Jõgeva rajooni kolhoosi Rahva Hääl farmijuhatajaks.
Olen elanud oma töökad ja teguderohked aastad Puurmani mõisas Pedja jõe kaldal. Sai kohalik poiss “ära võetud”, meil sündisid kolm toredat tütart. Nüüd olen olnud lesk 14 aastat. Olen kasvanud üles seitsmelapselise pere neljanda lapsena. Minu kõige vanem õde Tiiu oli teie ajakirja kaastoimetaja Siire Vanaselja ema.
Loen ajakirja kaanest kaaneni. Seekordne lemmiklugu on Ülle Lichtfeldtist, kes ütleb: “Üksindus on luksus”. Väga meeldivad Eva Luigase siirad ja südamest tulevad lood. Oskus enda üle naerda on suur väärtus. Kui see on alles, siis pole miski kadunud.
Vabandan halva käekirja pärast, pole mingi “kirjatsura”, vaid mõned luuletused olen sahtlisse kirjutanud, olen palju sporti teinud ja kolmel tantsupeol käinud ja ühest laulupeost ka isetegevuslasena osa võtnud. Olid toredad ajad! See tunne on võrratu! Riina Laumets
Julgus kogeda, mis elu toob
Seekordne märtsikuu, õigemini juba veebruari lõpp, on meile kõigile olnud väga keeruline ja väljakutseid pakkuv – hea oli Eesti Naise märtsinumbrist leida suur annus uusi lohutust ja jõudu pakkuvaid mõtteid.
Jalakäimise kiituseks sekundeerin Eva Luigasele ja võiksin isegi terve oodi sel teemal kirjutada. Olles niigi aktiivne ja pealinnas elades autovaba inimene, jõudsin pandeemia tõttu kiiresti uuele tasandile. Kõndimine on nii loomulik ja mõnus tegevus! Naudin, kui saan planeerida teekonda, märgata ümbritsevat ja oma sisemuses toimuvat, naeratada möödujatele, mõne sõnagi vahetada võhivõõrastega... Tõeline teraapia, mis ei paku pikki ravijärjekordi ega suuri kulutusi. Naudin, kui saan oma ilusaid kleite-kingi (talvisel ajal mantleid ja saapaid), põnevaid kodumaiseid salle-kindaid pikkadele jalutuskäikudele viia. Autos istudes nad ainult kortsuks ega pakuks kellelegi silmailu.
Kahe käega olen poolt ka peatoimetaja veerust leitud mõttele: minge lahku ja saate palju teada varjul olnud tunnetest. Julguses kogeda kõike, mida elu pakub, peitub tõesti-tõesti suur võlu. Rõõmsamat kevade ootust! Merit
Viimases Eesti Naises on ülistav intervjuu Helle Moonika Helmega. Kas Eestile ja kogu maailmale nii raskel ajal ei ole enam eetilisi ja rahvast ühendavaid naisi, keda intervjueerida? Ilmselt mitte.
Väga kahju, et ajakirja toimetus ei järgi enam neid ideaale, millest mõni aasta tagasi ajakirja 95. sünnipäeval nii palju kirjutasite. Urve Karuks
Kõigi vahel, kes jagavad meiega aprillinumbrist inspireeritud mõtteid, loosime välja järgmised auhinnad:
> uus Dolce & Gabbana lõhn Dolce Lily ergastab meeli kevadiste puuvilja-lillearoomidega (50 ml EdT 83.-);
> Carolyn Tara O’Neili ajalooline seiklusjutt “Langenud impeeriumi tütred” räägib Vene keisririigi lagunemisest (27.95);
> Ann Napolitano “Kallis Edward” on põnev lugu poisist, kes ainsana elas üle lennuõnnetuse (21.95).
Märtsinumbrist kirjutanute vahel loosisime välja auhinnad: Hugo Bossi parfüüm Alive läheb Meritile ja raamat “Kriisiaeg vajab kangelasi! Arkadi Popov” Riina Laumetsale. Palju õnne!
NB! Auhindade loosimises osalevad kirjad, mis on saabunud enne 13. kuupäeva. Kirjuta aadressil heidit.kaio@eestinaine.ee või Eesti Naine, Narva mnt 13, 10151 Tallinn.
