Päikesekuninga naised
Louis XIV (1638–1715) oli uuendusmeelne mees, kes toetas innukalt kultuuri ja teadust. Sama kiindunult kui kauneid kunste armastas ta ka kauneid naisi.
Louis XIV tunti kui viisakat ja vaoshoitud käitumisega meest, kes pelgas konflikte ja valjuhäälseid stseene. Avalikkuse ette astudes võttis ta lavalise hoiaku ja ilme. “Südant loovutades tuleb jääda oma mõistuse täielikuks valitsejaks,” tsiteerivad ajalooürikud Päikesekuningat. Tegelikkuses see tal alati siiski ei õnnestunud.
Jättes kõrvale lühisuhted ja noorusarmastuse Marie Mancini vastu, oli Louis’ elus kolm naist, kes teda mõjutasid: Louise de la Vallière, Athénaïs de Montespan ja Françoise de Maintenon.
Palju suhteid, hulk lapsi
Kuningas abiellus 1660. aastal poliitilistel kaalutlustel oma nõo, Austria Marie-Thérèse’iga (1638–1683). Silmapaistmatu, kuid abikaasale pühendunud naine elas tagasitõmbunult oma ruumides seltsidaamide keskel. Kuningas käitus kuningannaga viisakalt, austades naist, kes andis elu kuuele ühisele lapsele. Lastest jäi paraku ellu ainult üks, kusjuures põhjuseks on peetud vanemate liiga lähedast sugulust.
Armujanus kuningas kiindus hertsoginna Louise de la Vallière’i (1644–1710), kellest sai tema noor armuke. Peidetud armukese staatusest pääses Louise pärast kuninga ema Austria Anna surma, muutudes siis täievoliliseks favoriidiks. Häbeliku ja tagasihoidliku loomuga de la Vallière’i ümber koondus abipalujate ring, kelle heaks ta tegi nii palju, kui suutis. Kuningaga saadud viiest lapsest jäi ellu kaks. Louise võlus Päikesekuningat eelkõige sellega, et armastas teda kui meest, mitte kui võimukandjat.
