“Ellen Niit. Heleda mõtte laast”
Seda raamatut iseloomustab kõige paremini Maarja Unduski enda sissejuhatus, kus ta ütleb: “Teie käes olev raamat räägib ema Elleni elamise oskusest, raskusest ja rõõmust.” Tütre isiklikud mälestused, vestlused kirjanikust emaga, samuti intervjuud ja usutlused teekaaslastega on selle ülimahuka ja põneva elulooraamatu aluseks. Ka pakutakse lugejale valikut Ellen Niidu avaldamata luulest ja räägitakse teostest, mis eri põhjustel ilmumata jäid. Minu jaoks joonistus sellest raamatust välja armastatud kirjaniku inimlik ja mitmekülgne olemus, millest ma eemalseisjana varem kuigi palju teada ei võinudki.
“Uskumatud juhtumused naistekongis nr 3”
Raamatu autor on õppinud rahvusvahelisi suhteid ja töötanud kuus aastat Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi pressiesindajana. Mõlemad teemad on jõudnud ka tema esimese romaani kaante vahele, kus korruptsioonivastasel miitingul ebaseaduslikult arreteeritud Anja kümneks päevaks arestimajja satub. Elu Venemaa vangikongis on eurokorrektsusega hellitatud eesti lugejale niikuinii jubedavõitu eksootika. Lisaks toob aga autor sisse müstilise fantaasiamaailma, mis paralleelselt jooksma hakkab ja lugemispinget veelgi üles krutib.
Raamatu kaanel ilutseb suurelt: armastuslugu. Ma ei tea, kas on olemas “tavalisi” armastuslugusid, siin on aga kõik vägagi ebatavaline, sest mõrumagus suhe areneb mehe ja needuse tõttu näkiks mõistetud naise vahel, kes aga suure tunde mõjul taas inimeseks muutuma hakkab ja n-ö jalad alla saab. Kindlasti on teos tõlkijale paras pähkel olnud, sest Trinidadist pärit briti autoril on kihiti mitmed keeletasandid ning ballaadilaadsed näkimõlgutused, mis üheskoos väga nauditavaks looks on põimunud.
Taas üks pärl n-ö lapsepõlve raamaturiiulist. Nagu ikka Loomingu Raamatukogu kuldsarjas, on raamatu lõpus tõlkija ülipõhjalik kommentaar autori elu ja loomingu kohta, mida on sama huvitav lugeda kui “kelmiromaanide meistri ja rohemusta humoristi” enda arvatavalt kõige populaarsemat teost. “Jänese aasta” on kaasahaarav lugu ühe mehe ja tema ustava jänesepoja sõprusest ning nende seiklustest “metsikus Soomes”. Muhe soome lugu, mida oli tõesti tore üle aastate taas kätte võtta.
Koostanud Kristi Viiding, Maria Kristiina Lotman
“Kõige kaunimad ehted.
Lapsed antiikkirjanduses”
Ülimahuka uurimistöö tulemusena on ühiste kaante vahele jõudnud mitmekesine materjal, mis annab pildi laste elust Kreekas ja Roomas. Lisaks antiikmeistrite tekstidele on kogumikus rohkelt pildimaterjali ja laste endi kirjutisi, samuti põhjalikud viited katkendites ettetulevate tegelaste ja nähtuste kohta. Hariv raamat, mida tegelikult oleks tore koos praeguste lastega lugeda, kindlasti avardab see aga igas vanuses lugeja silmaringi.
“Maack Amuuril.
Ühe ekspeditsiooni lugu”
Kaladega toidetud sead, nööri otsas ujuvad tuurakalad, kalanahast rõivad, šamaani hauamaja... Need on ainult mõned värvikad detailid Amuuri-äärsete rahvaste elust ja kultuurist, nii nagu seda nägi Kuressaarest pärit baltisaksa uurija Richard Otto Maack. Just tema juhtis 1855. aastal Irkutskist teele asunud esimest teaduslikku Amuuri ekspeditsiooni, eesmärgiga uurida Amuuri jõge ja selle vasakut kallast. Ligi kümme kuud kestnud rännakul kogetust-nähtust ilmus raamat “Reis Amuurile”. Venekeelne reisikirjeldus on nüüd avaldatud eesti keeles kokkuvõtliku ümberjutustusena koos asjatundlike kommentaaride, kaartide ja reisil tehtud joonistustega.
Saksa kirurg Gerd Schnack on veendunud, et lääne inimene on oma stressiargipäevas loomuliku seljahoiaku unustanud. Istumine teeb haigeks – tekivad kroonilised seljavaevused ja see taastoodab stressi. Autor propageerib paljude pärismaalaste kommet võtta sisse loomulik kükkasend, mis aitab leevendada mitmete lihase- ja kõõluserühmade koormust. Peale õige kükkasendi (kannad maas!) pakub raamat palju teisigi kasulikke harjutusi seljale, liigestele ja närvidele. Enamikku neist kõlbab teha ka puhkepauside ajal kontoris töötades. Näiteks soovitab autor iga kord, kui telefoni võtate, istumisasendist välja tulla ja miks mitte kükitada!
Tiina Väljaste, ajakirjanik
