Murutar on Kati firmamärk. Nii nagu patsid ja teismeliste beibede riietuski. “Ženja Fokin on minu kohta öelnud, et “jube stiilitu!”, aga see just ongi minu stiil, armas ja naljakas. Kannan oma tütarde ja nende sõbrataride väikseks jäänud riideid, ma ei käi kunagi riidepoes,” selgitab Kati oma maailmavaadet. See pole isegi mitte öko, vaid puhas loodusega kokku elamine.

“Sa vaata, kuidas ma elan! Koos luikede, toonekurgede, haigrute ja sinikaelpartidega. Arvan, et parte on siin umbes 600,” viipab Kuusiku-Altveski taguse Südamesalu “pokumaa” emand Kati, kui astume üle kitsukese silla paar kuud tagasi paigaldatud mere­konteinerite poole...

Jaga
Kommentaarid