Üle hulga aja sattus ajakiri näppu ning lugemist jätkus kauemaks. Meeldis väga kaanelugu ja kaunid fotod maitsekunstnik Anni Arrost. Lugu ise oli mõtlik, tagasivaatav, aga samas ka lootusrikas ja optimistlik. Jah, praegune aeg pole kellelegi kerge. Aga me ei tohi unustada otsimast elu väikeseid rõõme. Oleme vintsked tüübid, kes on läbi tulnud palju hullemast. Tasub minna õue ja vaadata, kuidas kevad tuleb. Kuulata linnulaulu ja hingata värsket õhku.
Järgmisena jäin lugema Mart Kuuse kogemuslugu aktsiaturgudest. Mnjah, eks paljud on saanud aktsiaturgudel valusalt kõrvetada. Aga ka võitnud. Loodetavasti kogemusest õpitakse ja edaspidi ollakse targemad. Justkui rahateema jätkuks oli lugu "Uus algus". Päris hirmutav oli lugeda, et koristajakohale on meil praegu 50 kandidaati. 50! Koristajaks! Võid küll end harida, aga kui kõik kandidaadid on end korralikult harinud ja läbinud erinevaid koolitusi?
Tore oli lugeda ka iluteemadest ja kevadmoest. Samuti said üle vaadatud retseptisoovitused. EVE
• • •
Rõõmuga lugesin Anni Arrost, kes hindab omaette olemist ja võimalust omi mõtteid mõelda. Tal ei ole vaja kogu aeg kellegagi vadistada. Samuti unistab ta kodust, kus saab käe mulda pista ja kasvatada puhast toitu.
Kevadkuu ajakirjas oli taas põnevaid toiduretsepte, mida katsetame rõõmuga koos perega. Need on tervislikud samuti, mis ei tähenda igavat toidulauda ega maitsvatest toitudest loobumist.
Näitlejanna Rita Raave on jäänud eemale ja pole temast ammu midagi kuulda olnud. Kuid tõesti juubel, 70! Uskumatu, kuidas aeg lendab! GERDA
Vaheldusrikas
Mind köidab vaheldusrikkus, mida Eesti Naine pakub – elulugudest džunglini elutoas, töökaotusest investeerimiseni. Magus sõna "aktsiad" on viimaste nädalate edetabelis COVIDi, poliitika, politsei ja vabaduse kõrval. Nii hea oli lugeda isiklikku kogemust. Räägitagu palju tahes, aktsiaturud on paras õnnemäng, kus head finantsteadmised aitavad, kuid ei lahenda ettetulevaid kriise – nii maailmamajanduses kui ka isiklikul kontol.
Nõustun kolumnist Mihkel Raua mõtetega ja esmakordselt tunnen oma lähedaste ringis ja tuttavate seas, et kahel teemal – COVID ja poliitika – ei ole enam olemas kompromisse. Aasta alguses jäi vaid kolm sõna minu ja minu pere lõputu tüli vahele. Need sõnad olid: "Kallis, lähme ära." Vastandumine tekib ikka, kuigi kõik saavad aru, et COVID on midagi hirmsat. Üks pool kannab maski ja väldib seltskondi; teine pool kannab maski, kuid ikkagi korraldab kohtumisi ja rändab ringi.
"...seni kuni ma surmakuulutuste seas oma nime ei näe – ma ju elan," on minu lemmiklause Eesti Naises Stockholmis elavalt Pilvilt. See eluterve mõte on päästerõngas, sest COVID on viirushaigus, mitte vaimuhaigus, kuigi on toonud kaasa tohutu vaimse tervise kriisi. LAINE
• • •
Lille- ja toataimesõbrana nautisin lugu "Kolmetoaline džungel". Väga lahe ja kadestamisväärt kodu ja nii rikkalik toataimede kogu! Tore, et kirjas on viited, kuidas hankida soodsalt toataimi.
Ajal, kui reisida ei saa, olen eriti tänulik üksikasjalikule Kreeka-reisikirjale, tänu millele õnnestus pisutki reisipisikut leevendada ja oli tunne, justkui oleksin ise Kreekas käinud.
Nautisin väga sajandi armastuslugu "Võim, kirg ja armastus" Napoleonist, mis on muljetavaldav. M.
• • •
Väga inspireeriv on lugu Ülo Vinterist ja tervest põlvkonnast Eesti meestest, kel oli valida ainult halva või väga halva vahel. Kuid kas on Paavo Kanguri loosse trükikurat sisse pugenud? Ta kirjutab, et 378 noormeest põgenes mobilisatsiooni eest Soome ja hakkas soomepoisteks. Tegelikult on praeguseks nimeliselt teada 3346 soomepoissi. Sõjas ja repressioonide tagajärjel kaotas elu vähemalt 502 soomepoissi, teadmata on 81 saatus. LEMBE
Isikupära leides
Väga õigel ajal ilmus lugu mandlioperatsioonist. Mitmed inimesed minu läheduses on selle ootel ja neil on oma hirmud.
Isikupära leidmise lugu oli äärmiselt inspireeriv ning pani mind kehva ilmaga nädalavahetusel põhjalikult oma garderoobi üle vaatama, et leida harjumuspäraste turvaliste valikute kõrvale midagi ootamatut ja ägedat, kuid siiski minulikku.
Värvilist ja vitamiinirohket tulemust ennustanud retseptid ei valmistanud ka seekord pettumust, vaid tegid nii kehale kui vaimule siidpehme pai. MERIT
• • •
Värsket ajakirja sirvides tekkis äratundmisrõõm, kui olin jõudnud prouadeni, kes on leidnud isikupära oma rõivastuses. Tundub, et ka naeratus kuulub teema juurde. Tänavune kevadmood puhvis õlgade ja lehvivate seelikutega sobib noortele ja sihvakatele.
Olin pidanud Napoleoni vapraks väejuhiks, kes tekitas sõjas imetlust ja aukartust. Üllatav on aga, et ta oli nii õrnatundeline oma naise ja kasulaste suhtes, sellest hoolimata, et tunnetas naise jahedust enda vastu. LINDA
Reisinälja leevendus
Vahva oli lugemine Anni Arrost ja Rita Raavest. Mulle meeldib lugeda naistest, kes on elu jooksul palju saavutanud. See innustab ka ennast midagi korda saatma. Samuti on tore rubriik "Reis", eriti praegusel ajal, kui reisimine on piiratud. Mõnus on vaadata pilte ja mõelda ennast kuhugi kaugele. Loodan, et keeruline aeg saab varsti läbi ja vähemalt suvi tuleb ilus. EVELIN
• • •
Ei oskagi ajakirjas ühtegi konkreetset lugu esile tuua. Loen ajakirju paberkandjana harva, kuid seekordne Eesti Naise number jäi ämma juures näppu ja üllatusin. Väga hea ajakiri! Või ehk on koroonateemast kõrini ning mõnusad lood reisimisest ja ägedatest inimestest tunduvad nauditavad. Teie ajakirja mittelugejana ootan millegipärast huviga uut numbrit. KATI
