Laine oli oma isa tütreke, keda hellitavalt isa kutsus Laiukeseks. Armastus tantsu vastu viis Laine Tallinnasse balletikooli ja sealt saadud säde on siiani tema silmades. Esimesed hetked teatris lavale astudes ja kümnned filmirollid on tal ehedalt meeles. Süda on aga tal Kehras vanemate kodus.


„Laps peab olema armastuse vili. Kui ootasin Liisut, siis olin tohutult õnnelik. Ma olin mitte seitsmendas taevas, vaid üheksandas taevas. Rasedana kujutasin ette, kui uhke ema ma olen ja kuidas promeneerin suursuguselt lapsevankriga tänavatel. Reaalsus oli, et võtsin nii palju kaalus juurde, et isegi Tõnise teksad ei läinud jalga,“ naerab Laine saates.


„Aga ma ei olnud üldse stressis, see oli minu jaoks osa elust. Nägin kõvasti vaeva, tegin viis-kuus trenni päevas. Kulus aasta, et ennast vormi saada,“ meenutab laine oma elu ühte tähtsamat perioodi.
Ta kinnitab, et ta suhtub kõigesse elus tõsiselt ja tahab alati süveneda, nii rolli kui ka uutesse situatsioonidesse. Alles hiljuti ehitas Laine vundamendi oma Tantsukoolile, millel täitub kohe 40 aastat. Kas jätkub jõudu ka müüride ehitamiseks, seda ta veel ei tea, aga ta ütleb, et unistada tuleb suurelt.


Kuula saatest, milline oli Laine esimene roll teatris ja milline film jättis talle kõige võimsama emotsiooni hinge! Millisesse suurlinna tahaks alati ta tagasi minna ja millised hetked on teda naisena muutnud.