Kell 8 ajan lapsed üles, nad on juba piisavalt suured, et iseseisvalt õppida. Ega neil see liiga hästi välja ei kuku. Kevadel oli mul jõudu ja viitsimist vähemalt röökida, et nad õpiksid, nüüd aga tundub, et järg on käest ära ja kõik on nii lootusetu.

Kui tahaksin, võiksin päeval tukastada, aga see ei õnnestu. On tunne, nagu oleks kõik uni juba ära magatud, ära kasutatud, kuigi enesetunne on kehv. See on ilmselt sellest, et päeva jooksul ei teki väsimust. On hoopis mingi tuimus. Minu ja elu vahel on kardin.

Kui lapsed on magama läinud, vaatan seriaale südaööni. Siis lähen magama ja ärkan 4.30.

• • •

Viimastel kuudel olen tundnud, et mõtted on muutunud ärevaks. Ma ei muretse otseselt millegi pärast, pigem lämmatab ebamäärasus. Ühe päevaga võib muutuda nii palju, et raske on midagi planeerida. Teisalt on päevad ühesugused, veerevad üksteise järel ja lõppu pole näha.

See ärevus lõhub ka und. Ma ei jää õhtul magama. Mõtteid on liiga palju. Istun kogu päeva ja õhtu arvuti taga, aga tehtud ei saa midagi. Kogu elu on kogunenud arvutisse: kasvanud hulk töökirju, virtuaalsed kohtumised, sõbrannad Messengeris, pidev vajadus jälgida uudiseid. Järjest rohkem on päevi, kus ma teen vaid pool tuhat sammu, sest ei saa arvutist välja. See toob kaasa uue mure: kuigi pea on väsinud, siis keha ei ole, ja lihtsalt vähkren voodis. Selg valutab. Põlved valutavad. Pea valutab.

Ostsin apteegist magneesiumi, sest lugesin, et kui seda võtta enne magamaminekut, aitab see paremini uinuda. Kõige paremini toimib siiski see, kui jõuan päeva jooksul liikuda. Ootan nädalalõppe, sest siis saan päeval välja minna ja kõndida: 5, 7, 10, 12 kilomeetrit...

Mul on vaja uusi kogemusi ja mõtteid, et tunda, et olen elus. Praegu kraabin juba ämbri­põhja, et end kuidagi rõõmustada. Nädalavahetusel tegin ahjurooga banaaniõitega, leidsin Piprapoest konservi, mida polnud proovinud.

• • •

Olen aastaid võidelnud unetusega ja kõige paremini saab magamatusest jagu rahuliku meele ja unerežiimi abil. Kui esimest on teinekord raske saavutada, siis unerežiim on igaühe enda kätes. Mis see tähendab? Kindlasti oled märganud, mis kell magama minnes on uni kõige sügavam ja kosutavam. Mis kell voodisse minnes tuleb uni kõige kiiremini? Kui see on kell pool üksteist õhtul, siis peakski minema sängi igal õhtul kell pool üksteist. See aitab!

Mind aitab ka sageli see, kui söön enne õhtust hambapesu röstsaia meega ja joon sooja piima peale. Sain selle nipi ühelt eakalt toitumisteadlaselt, kes väitis, et nisu­valk + piimavalk + mesi teevad koos hea une. Võib-olla on sellel minu jaoks platseeboefekt, kuid nii mõnigi kord see aitab.

Ja muidugi soodustab und rahulik jalutuskäik enne magama­mineku aega. Samuti võib abi olla paarist palderjanitabletist – ka siis, kui uni keset ööd ära läheb ja mõtted vallutab seesmine rahutus. Sellistel puhkudel lähen ma elutuppa, võtan palderjani ja loen pool tunnikest mõnda kerge(meelse)mat raamatut, et vaigistada peas vuravad sundmõtted. Ja siis jälle voodisse tagasi, teisele katsele!

Mõtle nii, et me kõik oleme samas jamas ja sina seda muuta ei saa.

Mis veel aitab?

> Püüa tekitada mingisugustki füüsilist koormust. Jalutuskäigud on ideaalsed, aga kui ilm ei kutsu, siis mana end vangiks, kes teeb kongis trenni ja näeb välja nagu musklis kurat. Usu, piisab 15–20 minutist intensiivsest treeningust ja juba energia voolab. Veel 15–20 minutit venitusi otsa ja tunned end elavana.

> Praegusel ajal, kui füüsilist koormust pole, siis võibki unevajadus olla väiksem. Ongi normaalne magada 6–8 tundi.

> Pimedatel inimestel, neil, kel on silme ees kogu aeg pime, on sageli unehäired. Sama võib tekkida meie kliimas – aju läheb pimedusest sassi. Kui on päikseline ilm, püüa leida võimalus keerata nägu valguse poole. Mine jaluta kasvõi 10 minutit päevavalguses hommikul ja õhtul. Ajul on vaja teada, et päev pole öö.

> Uinuda võib aidata soe vann või apteegi käsimüügist ostetud melatoniini­tabletid. Need tuleb sisse võtta mõni tund enne voodisse minekut.

> Öösel ärgates, kui taipad, et enam head und ei tule, siis ära jää voodisse, vaid mine elutuppa ning joo kuuma rahustavat teed ja loe pooleli­olevat raamatut. See võtab umbes tunni. Nii võid saada mitu tundi head und otsa.

Kui sind segavad muremõtted

> Mõtle nii, et me kõik oleme samas jamas ja sina seda muuta ei saa. Kuna sa pole ainus, siis küll me kõik koos pusime sellest välja.

> Pane kirja oma mured ja ka lahendused, milleni oled jõudnud. Teine­kord on asjad peas sasipusas ning paber aitab teha rahu ja korrastada mõtteid.