Ometi sai sellest ajast peale päevik mu igapäevaseks kaaslaseks. Vahel rohkem, vahel vähem, mõnikord vägagi sügavuti ja mingitel aastatel eriti pinnapealselt. Ühest väga põnevast, arendavast ja emotsionaalsest ajast – lapse esimestest eluaastatest – ei jõudnud ma ausalt öeldes midagi kirja panna. Aga aeg enne seda ja praegunegi annavad ohtralt inspiratsiooni kirjutamiseks.