ERISAADE | Kliiniline psühholoog: vaimse tervise kriis on alles algusfaasis

Kas järgmisel nädalal poes süüa on? Mis saab mu tööst? Rahast? Kuidas lapsed kooli lõpetavad? Ma ei tule toime nelja seina vahel istumisega! Inimeste peades võtab ruumi ärevus, hirm ja mure tuleviku pärast. Delfi "Erisaate" külaline on kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Anna-Kaisa Oidermaa hinnangul on hetkel vaimse tervise kriis veel algusfaasis. Tavapärasest rohkem on muret ja ärevust, mis on seotud uudse olukorraga kohanemisega. Lähitulevikus võivad vaimse tervise mured suure tõenäosusega võtta laialdase vaimse tervise kriisi mõõtme.

Oidermaa on liige ka praegusel ajal koos käivas Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni Ekspertgrupis, mis igapäevaselt kaardistab, missugust vaimse tervise abi inimesed vajavad praegu ja võivad vajada tulevikus. Samuti püüab aidata sõnastada sõnumeid mitte kriisi kütvalt, vaid tasakaalustavalt.

Oidermaa hindab, et peamine ärevuse tekitaja on teadmatus tuleviku ees. "Me teame, et sellest kriisist me end välja veame, aga missuguse aja jooksul," lisab teadmatust. Samuti teadmatus haiguse olemuse suhtes lisab ärevustunnet.

Praegune kriis on eriti raske inimestele, kel on taustal ärevushäire diagnoositud. Viimane on kõige tavalisem vaimse tervise probleem, seega laialdaselt levinud. "Vältige kõike, on praegune sõnum avalikkusele – väljas käimist, kontakte kaaskodanikega. Tegelikult ka ärevushäire olemus on kõige vältimine – suhtlemise, avalike kohtade. Samas vältimine muudab ärevushäirega inimesega veelgi ärevamaks," ütleb Oidermaa. Ta juhib tähelepanu, et on inimesi, kel on niigi tohutu hirm pisikute suhtes. Nõue, et peske sagedasti võib viia nad olukorda, kus pestakse käsi sada korda päevas. "Sellistele inimestele võib soovitada, et piirake kätepesu 20 sekundini," ütleb Oidermaa.

Ebatavaline olukord võib avada inimeses tahke, millest ta varem teadlik ei olnud. Mõtted, et "ma rohkem ei suuda" või pidev korrutamine: "mis küll saab?" võib vallandada vaime ärevuse inimestes, kel varasemalt pole olnud vaimse tervisega probleeme.

Inimesed, kes on elanud üleminekuühiskonnas nagu Eesti oli 1990ndate alguses, samuti nõukogude liidu tingimustes võiksid paremini toime tulla praeguse kriisiga. Oidermaa julgustab meenutama, mis aitas tookord toime tulla ning uskuda endasse, et kui tookord tulime toime, siis küllap ka seekord.