11.03.2020, 09:38
Lehte Hainsalu: meid kohustatakse arvama, et tõmmunahaline, tüse või vigane tunneb end teatud sõna kuulmisel ahistatuna
Titt sirutab sõrme ja küsib: äh? Ema ütleb asja nime, nagu talle on kord ütelnud tema ema ja tollele tema ema.
FOTO:
Uued asjad tulevad meie kõigi ellu juba nimetatult, olgu supermarketist, nutist, teaduskirjandusest. Või taevalaotusest – nõnda ehk juhtus sajandite eest permi ürgemaga, kui see nagu esimest korda märkas, mis tema ümber toimub. Harilik asi oli äkki eriline. Ta kuulatas: uuu! iiii! Ta ütles omaette: tuul, iil, tuuleiil. Ta ütles: vihm, eks ole ses häälikukombinatsioonis pilvevee vaikset langemist (vih) ning piiskade neeldumist (m). Koeraga seltsides sündisid täpsed sõnad, nagu haugub, uriseb, ulub, kiunub, klähvib. Asja, nähtuse või tegevuse sõnastamine teeb selle mõistetavaks, alistab ütlejale.