Marek oli endiselt tubli mees ja isa ning süümepiinu ei paistnud ta tundvat, et vahel ka teise naise hellust naudib. Sellest kaksikelust kujunes uus rutiin. Viivika sai nüüd rahulikult lapsega kodus olla, Marek sai aga endist elu edasi elada. Ka armukese vastu oli Marek väga helde – tõsi, seda sõna ei tarvitanud ta kunagi. Mareki salakaaslane oli ikka „kallim“.

Marek oskas ennast, oma aega ja raha nii ladusalt jagada, et kõik olid õnnelikud. Ka armukesele kinkis Marek sünnipäevaks auto nagu kunagi abikaasale. Ka armukese korteriostu finantseeris Marek. Ta jõudis ja oskas mõlema naisega ka reisidel käia. Oskas selles mõttes, et tema abikaasa ei kahtlustanud mitte midagi. Mehe lähemad kolleegid olid aga Mareki kaksieluga päris hästi kursis ja said tahtmatult vahel sellest ka osa.