Museaalsust on tegelikult palju rohkem kui külastaja, eriti nooremast põlvkonnast külaline, aimata oskab. Kahekorruseline maja ise, aga ka agul, Pebre tänav Pelgulinnas, ning inimesed ja elud, millest pajatavad vanad fotod. Flo vanavanaema ja vanavanaisa tulid eelmise sajandi algul maalt linna ja ehitasid panga­laenuga kahe korrusega maja. Kui maja 1910. aastal valmis sai, asusid nad elama ühte köök­tuppa, üürides ülejäänud toad välja, et laenu tagasi teenida. Nemad pidasid oma kitsukeses eluruumis ka vürtspoodi. Fotol on näha, et paari nurgakorterisse viib eraldi välisuks, mida praegu enam pole.

Kodumuuseumi majanumber 8 on fassaadil kummuli keeratud – milline kunstiline leid tähistamaks lõpmatust! Ehk seda igikestvat hoolimist, mida ühe kodu elushoidmine vajab? Üle tänava ongi näide vastupidisest – pooleldi põlenud puitmaja, seinata toaga, mis nagu alasti kistud ja tahtmatult muuseumieksponaadiks saanud. Ilusaks värvitud uks, kena tapeet, kuulojuhtmed seintel…