Lugejad sünnitamisest nõukogude ajal: oli hull, aga nüüd on hullem, sest pole sünnitusosakondigi!
Avaldasime Eesti Naise 2019. aasta veebruarinumbris foto sünnitusest, mis on tehtud 30 aastat tagasi, 1989. aasta märtsis. Artikkel ja foto kõnetasid paljusid nõukogude ajal sünnitanud naisi, kelle kogemuslood nüüd teieni toome.
"Sünnitasin sügaval nõukaajal ja mälestused on ausalt öeldes kahetised! Esimese poja sünnitamist ootasin valudega terve nädala, kuni siis ühel esmaspäeval otsustati kõik palatid korraga sünnitama panna! Minuga koos sünnitas 8 naist, ühe laps sündis voodisse! See oli hullumaja ja tegelikult oleks pidanud need arstid-ämmaemandad kinnimajja minema! Teise lapse puhul aasta hiljem oli väga rahulik ja kena."
"Iga kord, kui sel teemal kirjutatakse, meenuvad läbielamised sünnitusmajades. Väga palju oli personali seas ebainimlikkust, isegi kui vaid mõni selline sekka juhtus, sööbib alandav käitumine mällu ilmselt päevade lõpuni. Kõigil kolmel kogemusel oli nii head kui ka inetut. Väga tahaksin loota, et täna on kogu personalil, kes sünnituse ümber, lugupidav suhtumine enese, sünnitaja ja lapse osas."
"Sündisin nõukaajal sünnitusmaja koridoris voodisse. Ei jõutud mu ema sünnitustuppa veeretada, sest keegi ei uskunud, et laps nii kiiresti tuleb..."
"Olles hiljuti ise isaks saanud, sai ka muljetusi kuuldud, kuidas emal omal ajal sünnitus kulges. Täpselt nii nagu artiklis kirjutati. Isasid ei lastud majja, kuna see personal oleks läbi klohmitud seal. Minu emal oli selline intsident, kus oli 20-aastane, hirmunud ja üksi palatis, oksendas põrandale. Selle peale tuli mingi koristaja, sõimas näo täis ja viskas üle ukse põranda kaltsu ja ämbri, et ta selle ära koristaks. Hea et ajad on muutunud. Tänapäeval saan kogu sünnitusmaja tegevusele vaid kiidusõnu öelda."
"Sünnitasin poisi 13:10 ja tehti õmblused. Arst ütles, et kaks päeva pean lamama. Pool neli jooksis üks õde palatisse ja hõikab: "Peske ruttu palat ära. Kohe tuleb komisjon." Meid oli neli naist. Vaatasime üksteisele otsa, et kes peseb. Tuli välja, et kõik pidid kaks päeva lamama. Tõusin ja otsisin koristusvahendid ja pesin palatit. Nüüd mõtlen et see polnud sünnitaja töö, aga siis olid noor ja loll ja allusid käsule."
"Ei saa ühtegi paha sõna öelda nõukaaegse sünnituse kohta. Pidev järelvalve oli, sünnitusõed olid väga professionaalsed, laste eest hoolitseti, emade eest hoolitseti, enne sind koju ei lastud, kui kõik oli korras."
"Kui keegi veel mäletab seda kohustuslikku võimlemist voodis... Iga hommik oli arst palatis kohal, 7 voodit ja kõik toimis nagu kellavärk!"
"Minu kõige ehedam mälestus, kui sünnitasime kolmekesi ühes toas, on väga positiivne..."
"Nii ta oli, olen vahel mõelnud, et kas nendel ämmaemandatel on kuskil hingesopis kahetsust ka."
"Minu 3 last sündisid sügaval nõukaajal ja ei saanud nuriseda, tehti mida vaja ja kõik oli hästi. Õed ja sanitarid olid lahked, arstid asjalikud. Võib-olla minul lihtsalt vedas.
"See oli 1982. aasta, kui esiklaps sündis Tallinna Keskhaiglas, olin valude käes ja ei viitsitud oodata. Tehti kiirendussüst, millest oksendasin. Sain pahandada ja kui lauale läksin, oli seal üks tige ämmaemand. Küll ma ei tohtinud pressida, ei karjuda ja lõpuks ta vihastas mu peale ja käratas, et 'mis sa mehe selga ronid, kui sünnitada ei oska?' Päästis sellest olukorrast vene keelt kõnelev ämmaemand, kes oli oma sünnitajaga just lõpetanud. 12 aastat hiljem sünnitasin samas haiglas teise lapse ja olukord oli muutunud paremuse poole, viisakad arstid, viisakad õed. Hingevalu, seda ei ole. Kahju on muidugi, et likvideeritakse sünnitushaiglad, mina arvan et see ei ole õige."
"Jah, ei ole just parim mälestus 45 aasta tagant. Last nägin järgmisel päeval, stafülokoki sai beebi kaasa. Sünnitusjärgses palatis oli 7 inimest. Loomulikult isa nägi last siis, kui ema ja beebi sünnitusmajast välja tulid. Aga tulime toime."
"Mina ei oska millegi üle nuriseda. Tundub, et inimestest hooliti toona palju rohkem kui praegu!"
"Olukord nõukaajaga võrreldes on hullemaks läinud, kuna nüüd pole enam haiglates sünnitusosakondi."
"Arstid olid toredad. Mingeid hulle mälestusi ei ole. Meenub nii armas seik - olin haiglas just teise poja sünnitanud, kui hooldaja tõi palatisse karbiga sügavkülmast võetud mustsõstraid. Kuna oli aprilli algus, siis oli see tõeliselt mõnus vitamiinilaeng peale sünnitust."
