Põiepõletiku tunneb inimene kohe ära. Fertilitase haigla naistearsti dr Ivo Saarma sõnul tunneb põletiku ära igaüks: kogu aeg on pissihäda, aga kui kempsu lähed, tuleb uriini vähe ja kipitus on hirmus kibe.
Kõhuvalu ei ole põiepõletikule tüüpiline. Kui kõht valutab, tuleks tohtri sõnul mõelda kindlasti ka muudele põhjustele: naistel näiteks väikevaagnapõletikule ja endometrioosile. Viimane võib paikneda põiel ja tekitada põiepõletikuga sarnaseid vaevusi. See on haigus, mille korral emakaõõnt vooderdav limaskest (endomeetrium) kasvab ja toimib väljaspool emakat. Peale põiepinna võivad endometrioosi kolded olla ka munasarjades, emakas, kõhukelmel, soolepinnal, harvem ka mujal. Endometrioosi peamised sümptomid on kõhuvalule lisaks (eriti menstruatsiooni ajal) valu seksuaalvahekorra ajal, roojamisel, probleemid rasestumisega (viljatus). Umbes ühel neljandikul endometrioosi all kannatajatest pole mingeid vaevusi.

Miks põiepõletik tuleb? Põiepõletik ehk tsüstiit tekib mikroobide sattumisel kusepõide. Dr Saarma sõnul on tegu levinud haigusega, mida esineb naistel umbes viis korda sagedamini kui meestel. "Põhjus on väga lihtne ehk anatoomiline: naistel on kuseteede pikkus põieni kordades lühem kui meestel ja nii on mikroobide sattumine põide ka tõenäolisem. Kõik needki põletikud, mis arenevad suguelundites, võivad esile kutsuda põiepõletikku."
Naisel võib põhjustada põiepõletikku või põie ärritusnähte ka seksuaalpartneri vahetamine. Seda seetõttu, et siis peab organism kohanema uue partneri mikroflooraga. Vahel kutsub põiepõletiku esile ka väga aktiivne suguelu. Sugulisel teel levivad infektsioonid kipuvad samuti põiepõletikku tekitama.
On veel mitu põiehaigust, mis võivad kulgeda põletiku omadega sarnaste ärritusnähtudega, kuid bakteriaalse nakkusega tegu pole. Neid põiehaigusi saab kindlaks teha tsüstoskoopiaga. See on uuring, mis võimaldab spetsiaalse optilise aparaadi (endoskoobi) abil kontrollida põie sisekesta ja vajadusel võtta sealt ka proovitükk. Protseduur on hästi talutav ja tüsistuste oht minimaalne. Tsüstoskoobi põide viimisel võib esineda raskusi vanematel meestel, kellel eesnääre on suurenenud. Arvestades anatoomilisi iseärasusi on protseduur meestel ebameeldivam.
Kui mehel on tsüstiit, on see tõenäoliselt seotud mõne muu kuse-suguelundkonna haigusega (eesnäärme suurenemine, kusepeetus). Rohkem ohustatud on vanemad mehed.
Vanematel inimestel võib põiepõletik kulgeda tihti iseloomulike sümptomiteta ning seetõttu on seda halvem diagnoosida.

Tugev organism saab mikroobidega hakkama. Inimese organismis pesitseb sadu mikroobe. Näiteks eschericia coli, mis paikneb seedetraktis, on üks sagedasem põiepõletiku põhjustaja.
Kui organismil on tugev kaitsevõime, siis põletikku ei teki. Organism saab mikroobide kontrolli all hoidmisega ise hakkama. Kui aga inimese immuunsüsteem on nõrgenenud, võib haigus valla pääseda. Tasub teada, et immuunsüsteem on juba loomult nõrgem lastel ja vanematel inimestel.
Kõige sagedasem riskitegur on külmetamine. See vanarahva tarkus peab paika, et ära istu märjal ega külmal kivil. "Kes on juba põiepõletikku tunda saanud, see teab, et külma ilmaga on tark soe püks jalas hoida, just külmal ajal esineb palju põletiku ägenemist," teab dr Saarma.
Põletiku teket aitab ennetada korralik hügieen. Ka vahekorrajärgne urineerimine aitab vähendada bakterite hulka kuseteedes.

Kuidas ravida? Üldjuhul on põiepõletikku lihtne diagnoosida (kõigepealt uriinianalüüsi põhjal) ja kerge ravida. Õige ravi saamiseks tuleb aga tingimata arsti juurde minna.
"Põiepõletiku korral iga suvaline antibiootikum ei toimi. Tihti kuuleme, et mõni naine ütleb: ma olen võtnud antibiootikume, aga midagi ei aita. Antibiootikumide valik on lai ja esmalt tulebki tuvastada, mille vastu me võitlema hakkame, ning alles siis rohi määrata. Kui on hästi ägedad sümptomid, tuleb teha uriinist bakterite külv ja alles siis ravi määrata."
Dr Saarma lisab, et kui ravitud on umbkaudu, on haigustekitajat hiljem väga raske leida. Nii võibki olla, et ravitakse korduvalt, aga tulemust ei ole. Pikaajalisel antibiootikumravil on ka ohud – see rikub organismi tasakaalu ära ja kallale tulevad muud hädad (kandidoos näiteks).

Põiepõletiku korral tuleks hästi palju juua, siis on uriin vähem kontsentreeritud ja pissimine vähem kibe. Lisaks arsti määratud ravile võiks abiks võtta ka loodusravi. Dr Saarma soovitab neeruteesid, neid on apteekides eri koostisega. Kindlasti on omal kohal leesikatee. "Leesikas on väga hea antiseptilise toimega, ka paljud apteegisegud sisaldavad leesikat."
Kui valu on väga hull, võib võtta ka valuvaigisteid (need ei tohi sisaldada kofeiini). Väldi ka kofeiini sisaldavaid toiduaineid (kohv, koola, tee, šokolaad).
Günekoloog rõhutab ka, et mingil juhul ei tohi arsti määratud ravi katki jätta, kui parem hakkab: "See on suur viga, kui võetakse rohtu üks-kaks päeva. Ravi peab kestma ikka nädala, seda enamiku antibiootikumide puhul. Kahjuks näeme seda päris tihti, et kohe, kui sümptomid kaovad, jäetakse rohuvõtmine pooleli."
Ilma ravita võib põiepõletik muutuda krooniliseks, lisanduda võib püelonefriit ehk neeruvaagnapõletik.

Esmaabi apteegist
• Jõhvikapreparaadid. Jõhvikas sisalduvad komponendid takistavad bakterite kinnitumist kuseteede seintele ja nende paljunemist. Lisaks toetab jõhvikas immuunsüsteemi ja sisaldab rohkesti looduslikke antioksüdante. Jõhvikapreparaate võib kasutada ka põiepõletiku ennetamiseks, need aitavad kaitsta kuseteede mikrofloorat.
• Mõningatesse jõhvikapreparaatidesse on lisatud teistegi ravimtaimede ekstrakte (nt kaselehed, kummel). Kaseleheesktrakt soodustab uriini eritumist, kummel rahustab ja leevendab põletikku.
• Leesikas, pohl, pajulill, kaselehed. Teesegude seast leiab ka põietee, mis koosneb mitmest põiepõletikku leevendavast ravimtaimest, mis suurendavad uriini eritumist ja vähendavad kuseteede põletikulisi vaevusi.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2013. aasta novembris.