„Üks paanikahoog järgnes teisele. Võtsin haiguslehe, et ta kõrval olla.“ Kuidas võib mehe eesnäärmevähk mõjutada paarisuhet

Kui Maarja mehel avastati eesnäärmevähk polnud mitte miski enam endine. Kuidas võib mehe eesnäärmevähk mõjutada paarisuhet? Kas sellest kriisist on võimalik ka koos välja tulla?

Lugu ilmus esmakordselt Eesti naise 2019 septembrinumbris.

Maarja (nimi muudetud, kuid toimetusele teada) on 40aastane. Heleda peaga, sale ja kena. Elab väikelinnas. Ta on abielus olnud 20 aastat ja see abielu on olnud päris õnnelik. Ta on kahe lapse ema, vanem on praeguseks napilt täisealine ja noorem teismeline.

Ent nüüd on see abielu kreenis. „Miks ma otsustasin rääkida?“ küsib Maarja mõtteid kogudes. „Sest ma arvan, et minusuguseid on palju. Neid, kes on valiku ees: kas elan oma elu õnnetult või lähen edasi, otsides abi. Või proovin hoopis midagi muud. Vanasti oli reegel „hambad ristis elu lõpuni“, aga enam pole ju nii.“

Maarja mehel avastati kolm aastat tagasi eesnäärmevähk ja miski, mitte miski pole enam endine! „Olime mees ja naine, siis olime ema ja isa, nüüd oleme sõbrad…“ Kuid enne veel, kui sõpradeks saadi, oli oht teine­teisele päris võõraks jääda.

Märgid, et midagi on valesti, ilmnesid juba viis aastat tagasi. Kõigepealt hakkasid Maarjast mõned aastad vanemal abi­kaasal tekkima probleemid voodis. Naine mõtles, et küllap see on stressist – mees puhkab ja kõik saab korda. „Ühel hetkel käis mul krõks ära ja ma ütlesin mehele, et mingu tehku vereproov,“ meenutab Maarja...

Kuidas Maarja ja tema abikaasa suurest katsumusest välja tulid ja mis vahepeal juhtus, loe edasi juba artiklist.