1x
00:00

„Armastasin õmmelda juba kooli ajal ja Tallinna õppima tulles oli mul olemas väike klientuur,“ kirjeldab Mariliis. „Eks kõik algas kooli ajal endale õmmeldud kleidist ja inimeste kaudu levinud reklaamist. Tootedisaini õppima tulles oli mul eelis – ma olin ise õmmelnud juba varajasest noorusest ja rätsepatöö jaoks olid vajalikud oskused katse-eksituse meetodil läbi proovitud.“

Kui sa midagi armastad, siis sa ka riskid, on Mariliis veendunud. „Ma alustasin oma moemaja loomist palgatöö kõrvalt, sest ma ei oleks muidu ära majandanud. Arved vajasid maksmist,“ kinnitab Mariliis ja lisab, et ta ei kahetse seda otsust. „Mulle on suureks abiks olnud minu abikaasa, kellega me tegutseme koos. Täna ma enam õmblusmasina taha ei istu, aega pole.“

„Minu esimene laps oli väga viisakas, sündis enne presidendi vastuvõttu algavat „rallit“,“ naerab Mariliis lisades, et nii sai ta kohe pärast aastavahetust oma vastsündinuga ateljees toimetada. „Kõik asjad sai tehtud beebit imetades,“ meenutab kolmandat last ootav Mariliis.

„Minu jaoks on oluline see, kuidas on materjal valmistatud ning kuidas on toode õmmeldud, kas kohalike inimeste poolt või inimese elu hinnaga. Aina rohkem tekib juurde klientuuri, kelle jaoks on olulised samad väärtused ning see, et soetatud rõivaese kestaks aastaid. Kiirmood on osa moemaailmast ja seda ei muuda, aga ökoloogiline jalajälg on muutunud oluliseks,“ kinnitab disainer. „Minu unistus on, et minu lastel oleks samasugune, looduse keskel mööduv lapsepõlv, nagu minul oli. Ma unistan ja loodan, et peagi saame kolida kesklinnakärast rahulikumasse paika looduse keskele,“ sõnab Mariliis.

Mariliis Pikkar perega