Kristiina Heinmets
Riina Solman: olin oma isa printsess, ma pole tema surmast tekkinud tühjusetundest siiani üle saanud
1x
00:00

Kahe poja ema ütleb, et ülikool oli tema jaoks elukool: „Viljandist Tallinnasse õppima tulles oli minu jaoks üllatus, et õpetajateks õppijaid hinnata koolis rohkem. Meisse suhtuti lugupidavamalt, kui mõne teise osakonna õpilastesse ning eks me kasutasime seda noortena ka enda kasuks ära. Eks me olime leidlikud ja me lasime nii mõnegi asja üle. Kuidas teha edukalt läbi mõni eksam, kui pole üldse ettevalmistanud – see oskus tuli ülikoolist. Kõrghariduse puhul on ise hakkama saamine ja grupis käitumine olulised oskused eluks. Ja muidugi esimene armastus, pikk ilusate lokkidega noormees,“ muheleb Riina noorusaegu meenutades.

„Olin väga hoitud laps, vanemad kasvatasid mind väga targalt. Mind hoiti vati sees ja ma olin isa jaoks printsess. Isa surm oli mulle väga raske, ta oli minu kindel kalju ja minu elu alustala. See oli selline tunne nagu kogu maantee jagu elektriposte koos juhtmetega kukuks kokku… Ma ei ole sellest tühjuse tundest siiani üle saanud. Isa uskus alati minusse ja toetas mind mu otsustes. Eks ma olin ka veidi ära hellitatud. Samas olin ma väga hea ja rahulik laps oma emale, mäletan, et ma mängisin oma nukumaailmas tunde. Minu perekond on ingeri-soome juurtega ning rahvuslikkus oli see väike saladus, mida ema minusse alati süstis. Ta ei varjanud oma minevikku ega ka seda, et minu vanaisa Anttist sai passis Andrei. Mu vanematel vedas, et Viljandi oli eestimeelne ja venekeelse kooli asemel sattusid nad eestikeelsesse kooli. Ingerisoomlaste venestamise vastasus oli minu perekonnas väga suurelt sees,“ meenutab Riina lapsepõlve.

Poliitikuna seisab Riina sirgeseljaliselt nõrgemate eest ja pereteema on tema jaoks tähtis: „Mul on väga kahju, et peretoetusest on saanud poliitiline võitlus ja odava populaarsuse võitmise relv. Tegelikult on meil ühiskonnas probleem, mis vajab lahendust, mitte tegelikkuse peitmist kõrvaliste teemade tolmupilve. Elatise teema kütab kirgi ja laste puhul ei tohi senti pooleks saagida. Mida suuremad on lastetoetused, seda rohkem on, mida jagada. Laps ei peaks valima huviringi mitte selle maksumuse, vaid ikka oma huvide järgi.“

Me saame aru, et õpetaja töö on raske, aga ema panus lastele kodus võib olla samasugune, kuid seda ühiskond tööna ei hinda, toob poliitik välja murekoha. „Emade väärtustamine, et meile kasvaks hea põlvkond uusi noori ja neist tuleksid tegusad kodanikud, on ühiskonnale oluline,“ kinnitab Riina.

Riina ammutab jõudu kirikust ja tunnistab saates, et usklikud inimesed on elurõõmsamad. „Usu rolli meie elus ei tohi alahinnata,“ ütleb ta.

Mis on see teema, mis Riinale saates pisarad silma toovad ja milliseid väikeseid valesid tema vanemad kasutasid, et lapsepõlv oleks roosamannalikult kaunis? Kuula saatest Riina vahetuid kogemusi poliitiku, naise ja emana. Saatejuht on Kristiina Heinmets.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid