„Tead seda ütlemist, et igal inimesel on kaks elu?“ küsib Maarja-Liis Ilus. „See teine elu algab siis, kui saad aru, et sul on ainult üks elu.“ Tema on sama taipamiseni jõudnud.
Usud või ei usu. Maarja-Liisi esimene mälupilt endast on sama mis terve Eesti esimene mälestus temast.
„See „Õnneseene“ filmimine, kus mina ja Jaanus Nõgisto istume puunoti peal.“
Nelja-aastasest peale on Maarja elanud avalikkuse silme all. Ta on tuttav, justkui kauge sugulane. Ent see tunne on petlik.
„Mul on üsna palju mehelikku mõtlemist,“ lausub Maarja-Liis. „Mulle sobib olla kummikutes või väljaveninud dressides, kruvisid seina keerata või autot pesta. Olen elu jooksul omajagu ehitanud: ka ahju lammutanud ja põrandaid lihvinud.“
