Telediktor Merle Randma nipid kevadväsimuse vastu

Tegus ettevõtja ja kohvikukultuuri edendaja Merle Randma (64) räägib, miks kevadväsimus teda ei kimbuta.

Sõidan ära. Juba pea 30 aastat lendan päikest püüdma Eestist eemale. See traditsioon sai kunagi alguse mu sünnipäevast. Peo pidamise asemel otsustasin sünnipäeva veeta maailma eri paikades. Nii teengi ise endale kingituse. Ja muidugi teene oma tervisele, sest päikesepaiste, meri, soe õhk ja õites kevad turgutavad üles ka kõige räsituma inimese.

Magan palju. Olen alati kosutavast unest lugu pidanud. Kooliajal tegin ka pärast tunde lõunauinakuid, et puhanuna õhtustest huviringidest osa võtta või uisu- ja suusaradadel liuelda. Ka praegu magan vähemalt 8 tundi ööpäevas. Tunnen end siis puhanu, värske, energilisena.

Lapselapsed ei lase lõdvaks lasta. Mul on neli lapselast vanuses 2,5–12 aastat. Nende kõrval ei saagi end väsinu, vana või haigena tunda. Nendega peab sammu pidama. Ergas ja uudishimulik olema, palju teadma. Tõeline energialaks ja minu looduslik vitamiinilaegas!

Olen sõpradega. Minu sõbrad on ilusad ja rõõmsad inimesed oma hullude ja vähem hullude ideedega, ühiste väljasõitude, külaskäikude, teatri- ja muuseumikülastuste ning miljoni muu ideega. Nad ei lase diivaninurka konutama jääda. Nad on olemas ka siis, kui on vaja nõu pidada või lihtsalt rääkida.

Liigutan ennast. Kolm aastat tagasi utsitas sõbranna Heli mind trenni minema ja siin ma nüüd olen – treenerite Talise, Raineri, Kaia käe all tublilt liigutamas. Kõige tähtsam on aga jalutamine värskes õhus. Kiire samm, esimesed päikesekiired, D-vitamiini laks – vabaned ka talvel kogutud lisakilodest, kui neid juhtumisi on.

Täismahus artiklit loe Eesti Naise aprillinumbrist: