Sügis käes! Millal hakata tarbima D-vitamiini?
D-vitamiini suudab sinu organism hankida päikesest ise naha kaudu, seetõttu tuleks D-vitamiini lisandina hakata tarbima kuudel, mil päikest vähem ning nahapind rõivastega kaetud. Arstid soovitavad D-vitamiini lisandina võtta r-tähte sisaldavatel kuudel ehk septembrist aprilli lõpuni.
D-vitamiini tuleks võtta koos rasva sisaldavate toiduainetega, kuna vitamiin on rasvlahustuv. Imendumist pärsivad väga kiudaineterohke toit, kortikosteroidid, oraalsed kontratseptiivid ja alkohol. On leitud, et D-vitamiin võib häirida und, seetõttu tarbi seda pigem hommikupoole. Kui veel hiljuti oli Eestis lubatud täiskasvanutel tarbida kuni 1000 rahvusvahelist ühikut (rü) D-vitamiini päevas, siis tänaseks on maksimaalne annus tõstetud 4000 rü-ni päevas.
Kuidas ära tunda D-vitamiini puudust organismis?
Kindla teadmise D-vitamiini hulgast verest saab muidugi vereproovi abil. Kuid ka teatud terviseprobleemid annavad D-vitamiinipuudusest märku.
D-vitamiini puudulikkuse sümptomid:
- uimasus
- lihasvalu, -nõrkus ja/või –krambid
- liigesevalu
- peavalu
- rahutu uni
- halvenenud keskendumisvõime
- kurvameelsus
- põieprobleemid
- kõhukinnisus või –lahtisus
- kõrge vererõhk
- ülekaalulisus
D-vitamiini puuduse võimalikud tagajärjed:
- rahhiit, nõrgad luud ning luuvalud
- lihasnõrkus, vanemate inimeste puhul kukkumine
- depressioon
- kõrgvererõhutõbi
- autoimmuunhaigused
Miks on D-vitamiin meile vajalik
- Soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori kasutamist, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks.
- Tarvilik lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti.
- D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit, täiskasvanutel võib puudujääk soodustada osteoporoosi teket.
- Aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga.
- Vajalik normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks.
- Aitab säilitada stabiilset närvisüsteemi ja vererõhku.