See ei ole niisugune raamat, et persoon räägib, kuidas tema elu algas ja kulges. Seal saab sõna sadakond Sirje sõpra ja teekaaslast, kes jutustavad temast lugusid ja Sirje kommenteerib neid lugusid. "Sellega ma avaldan tänu neile, et nad on olnud minu kaasteelised erinevatel aegadel ja minu elus tähtsat rolli mänginud. Mõnede inimestega polnud ma aastaid suhelnud ega neid näinud. Nüüd me oleksime nagu jätkanud sealt, kus pikkade aastate eest kõik pooleli jäi," ütles Sirje.

Sirje Eesmaa ja Merle Aru, kolleegid-diktorid ETV päevilt.

Loomulikult räägivad ka Sirje TV3 kolleegid, keda tulevane raamatulugeja ekraani kaudu tunneb. Kolleeg Annely Adermann ütleb, et tänapäeva elu on kiire ja stressirohke, eriti uudistetoimetuses, aga Sirje on nagu ilmasammas, kes tekitab turvatunde, et juhtugu mis iganes, kell seitse algavad ikkagi uudised. Annely teab, et raamatut polnud kerge teha, sest Sirje on inimene, kes pöörab palju tähelepanu detailidele: "Kui mingi pilt talle ikka ei meeldinud, siis see pilt sinna raamatusse ei läinud." Annely loodab, et Sirje avaneb raamatus täiesti uuest küljest, sest enamik inimesi teab ju teda ainult ekraani kaudu.
Kolleeg Kalev Kruus ütleb, et temale on jäänud mõistatuseks, miks Sirje käib tööl suurte kilekottidega. Sirje vastab sellele raamatus.

Raamatus on juttu ka Sirje varieteetantsijakarjäärist Viru varietees, mida mäletab hästi Jüri Aarma. "Sirje on täna jätkuvalt ilus, ehkki tal litritega rinnahoidjat vaevalt enam on," ütleb Aarma. Ta räägib ühe naljaloo varietee aegadest. "Kui Sirje ja teised naised sätendavate rinnahoidjatega lavale ilmusid ja tantsima hakkasid, säärsaapad jalas, fooliumist mütsikesed peas ja mõõgad käes, siis itsitasid soomlased, et oleks sellised meile 1939ndal kallale tulnud, me oleks kohe alla andnud!"