Raimo Kägu oma 60. sünnipäeval: "Seda, mis ma olen teistele andnud, olen ka vastu saanud, ja seda, mida teised on mulle andnud, on nad ka vastu saanud, nii head kui halba."

Ettevõtja Raimo Kägu pidas oma 60. sünnipäeva kodumajas Ihasalus mere kaldal. Kutsutud oli 101 külalist, mis on selge vihje Riigikogu liikmete arvule. Külalisi sõitis kohale üle 70, paljud neist on Raimo sõbrad juba EÜE-aegadest 1980. aastatest.

Kägu on valitud tema elukaaslase Kristiina Ojulandi loodud uue partei Rahva Ühtsuse Erakond volikogu esimeheks ja seega nüüd kättpidi poliitikas.
Kõik sõnavõtjad kiitsid Raimo sõnapidamist, lennukaid ideid ja erilist huumorimeelt. Tütar Kristiina ja poeg Kaspar rääkisid, et isa ei ole neid käsutanud, küll aga palju nõu andnud, ja tema nõuandeid on nad kuulda võtnud. 

Kägu ütles oma sünnipäevakõne lõpuks eneseirooniliselt, et isegi nii vanana ei ole elamiseks muud tarkust, kui et ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. "Kerge ei ole minuga kellelgi," nentis ta siiski ja tänas Kristiinat, keda ta tänaseni pruudiks nimetab, et naine teda 15 aastat välja on kannatanud. 

Kägu tõi näite, kuidas ta viimasel õhtul 59aastasena korraldas endale planeerimatult nii-öelda poissmeheõhtu ja tuli koju hilja. Ta nägi, et perenaine on sulgunud oma tuppa, ning viskas voodisse pikali ja pani kõrvaklapid pähe. "Ma kuulen sealt hitti "One Way Ticket" ja mõtlen, et pagan, ongi 60 ja ongi ühe otsa pilet. Siis sai kell juba 12 ja algas Tina Turneri lugu „Simply the Best", ja mõtlesin, et elame veel. Siis laekus uni ja siis hakkasid laekuma õnnitlused. Hommikul laekus üks morn pilk, niisugune, et pilt oli, aga häält ei olnud. Ma palusin vabandust ja palun nüüd vabandust, aga selline see elu meil on olnud. Ma ei ole kellelegi kingitus."

"Aitäh, Raimo, et sa olemas oled!" vastas Kristiina. 

Raimo ja Kristiina oma kodus 2. taustal Tallinna Sadama nõukogu liige ja Raimo sõber EÜE ajast Veiko Tishler. 

Raimo Kägu ellusuhtumist iseloomustab üks lugu, mille ta sünnipäeval rääkis. Aastaid tagasi kutsus ta kunagisse Kõo valla Võhma küla 8-klassilisse kooli kokku selle klassi, kus ta ise õppis. Vallavanema eestvõttel tehti üks klassiruum korda ja peole tuli enamus klassi 20st õpilasest. Ühe klassivenna eest Kägut hoiatati külas, et ära teda kutsu, tal on viinaviga ja hommikuti võib teda näha jalgrattaga küla peal sõitmas koos tühjade pudelitega. Enamus klassist ei ela enam selles külas ja tuli kokkutulekule kaugemalt autodega. Se mees elab külas ja tuli jalgrattaga. Istusime siis laua ümber ja pidime rääkima, mida keegi vahepeal teinud on. Ma imetlesin, millised vinged inimesed on tulnud sellest väikesest koolist nende 20 hulgast. Mu käed hakkasid värisema ja mõtlesin, kas ma pääsen plusspoolele või jään miinuspoolele. Ja kui siis sõna sai see pudelikorjaja, jäid kõik vait. Ta on kaks korda Tartus juurat õppinud ja tema esinemine oli tõesti päeva parim. Pärast seda ei julgenud keegi tema peale enam näpuga näidata. Ta oli mees, kes elas oma elu ja elab tänaseni. Miks ma seda räägin? Ükskõik mis elu meile ette toob, meid on siin vaid 1,3 miljonit ja kõik inimesed on väärtuslikud ning ma tahan olla nende seas." 

Sõbrad Kristiina Ojuland ja Pavel Makarov. 

Üks külaline Raimo Kägu sünnipäeval oli literaat Pavel Makarov, kes on kirjutanud hulga "Persona" sarja raamatuid Eesti, Vene ja Euroopa tuntud näitlejatest ja lauljatest. Makarov mäletab täpselt, kuidas ta Raimo ja Kristiinaga tutvus. See juhtus 1999. aastal Tallinna linnahallis Alla Pugatšova kontserdil, kui nad sattusid looži kõrvuti istuma. Makarov imestas, et Kristiina ja Raimo laulsid koos kaasa peaaegu kõiki laule. "Mina mõtlesin, et issand küll, on sellised eestlased, kes teavad ja laulavad Pugatšova laule. Muidugi ma teadsin mõlemat ajalehtede ja televisiooni kaudu, teadsin, et Kristiina on poliitik ja Kägu on olümpia purjespordikeskuse juht. Me hakkasime rääkima. Kontserdile järgnes bankett, kus oli ka Pugatšova, ja me tutvusime."

Sellest ajast alates, kogu selle sajandi, on Makarov alati käinud mõlema sünnipäevadel, mis on detsembris. Kui Kristiina oli europarlamendi saadik, käis Makarov tal mitu korda külas. "Me käime vastastikku kodus külas ja helistame tihti või saame linnas kokku. Ma julgen öelda, et Kristiinaga oleme me väga suured sõbrad. Ma ei ole temalt kunagi midagi palunud ja tema ei ole minult midagi palunud, ilmselt sellepärast ongi meie suhtlemine vaba." Neil on ka hulk ühiseid sõpru ja vastastikku võeti teineteise sõbrad omaks. "Jah, meie sõpruskond liitus," ütleb Makarov. "Kui meie ühine sõber kunstnik Nikas Safronov tuleb Eestisse, siis Kristiina kutsub ta alati külla."
Makarov räägib, et tal on vahel imelik mõelda, et Kristiina teeb poliitikat, sest tema meelest on Kristiina hingelt kunstiinimene, kes loeb väga palju ning tunneb hästi nii ajalugu, kunsti kui kirjandust. "Sellepärast me sobimegi, et ta loeb väga palju ja meil on, millest rääkida. Ta on haritud ja hingeline inimene, aga ma saan ka aru, et poliitikud ei meeldi paljudele mitte üheski riigis."

Makarov ütleb veel, et Kristiina on talle ka nagu autojuht, sest tema ise autoga ei sõida. "Samuti, nagu Moskvas on mu autojuhid kunstnik Nikas Safronov, laulja Aleksandr Gradski või näitlejad, kellest ma kirjutan. Kristiina on alati valmis mulle Lasnamäele järele tulema, et linnas kohvi juua ja juttu ajada. Või kui ta linnast koju läheb, siis sõidab vahel minu juurest läbi ja helistab: "Paša, ma olen all."

Beatrice ja tema kaaslane, kunstnik Ed Labetski. 

Restorani- ja modelliäris tegutsev kunagine modell Beatrice ei mäletagi, millal ta Raimo Käguga või Kristiinaga tutvus. "Minul on nii, nagu siin peol keegi ütles ka, et tutvuse algust nagu ei olegi, sest me oleme kogu aeg tundnud." Beatrice põhitegevus on viimastel aastatel kodurestoran nAnO ja šampanjamaja Mull Tallinna vanalinnas Olevimäel.

Kui Raimo Kägu 45. sünnipäev kestis hommikuni, siis 60. juubelilt lahkusid viimased külalised kella 2 ajal. 

Loo autor sünnipäevalapse ja Kristiinaga.