Miks november käitub sageli kliima loogikale vastupidiselt, sellel on oma selgitus. Esiteks, päev on juba kuu alguses nii lühike, et järgnevate päevade jooksul see enam ei lähegi oluliselt pimedamaks. Teiseks, merevesi on jõudnud juba parajalt külmaks muutuda, kuid Läänemeri ei jäätu novembris kunagi – seega pole ka antud faktoril erinevat mõju kuu esimese või teise poole suhtes.

Jah, mõnikord on ka märtsis meri algusest lõpuni jäine, ent päev on tolle kuu 31. päeval ligi kolm tundi pikem kui 1. päeval. Mais on jälle see lugu, et kuigi päev enam väga palju valgemaks (on niigi pikk juba 1. mail!) ei muutu, teeb vahe sisse merevesi, mis kuu jooksul tavaliselt päris mõjusalt soojeneb. Nii jääbki november ainsaks üleminekuliseks kuuks, kus esimese ja teise poole erinevusele mõjuvad faktorid on nõrgad. Pika jutu lõpetuseks: tänavu novembri ilmamuutuses polnud midagi üllatuslikku.

Mis aga oli üllatus, et lumi nii kaua maas püsis. Ei mäletagi, kas minu eluajal kunagi on novembri esimene pool olnud tervikuna talvine. Tean, et 2002. aastal oli ilm külm, aga suusalund veel polnud. Samuti 2006. aastal tuli kuu algul paks lumi maha, aga sulas juba esimese dekaadi lõpul.
Oma „statsionaarse“ pilvisuse ja pimeduse poolest on november muidugi üks vastikumaid kuid üldse. Kui tänavune sügis oli seni üldiselt kuiv, siis novembris sadas parajalt. Tuul näitas oma palet alles kuu lõpus, kuid viimase aja erakordset tuulisust arvestades oli tänavune november oma aja kohta üsnagi vaikne. Nii et päris tavaline see november polnud, aga keskmised näitajad (temperatuur, sademed, päikesepaiste hulk) normist liiga palju ei erinenud. Eks kokkuvõttes oli november keskmisest jahedam, seda ei suutnud vahepealne soojalaine kompenseerida.

Külmalaine enne jõulusid?

Nagu olen varemgi rääkinud, on mustadeks jõuludeks Eestis küllaltki palju võimalusi. Üks on see, et lund küll sajab, aga sulab jõuludeks ära. Teine võimalus on see, et külm jõuab jõuludeks kohale, aga veel kohe maad valgeks ei muuda.

Tänavu on pigem karta teist võimalust, kuid siiski julgen arvata, et enamikus Eestis on 24. detsembriks korralik lumikate, mis isegi kõlbulik suusatamiseks. Kuu alguse külm ei pruugi kaua kesta, kuid ilmaportaalid pakuvad uut külmalainet alates 15. detsembrist. Ning nagu ikka: külmenemine saabub koos lumesajuga, hiljem läheb ilm selgemaks.
Külm detsember oli meil viimati neli aastat tagasi. Siis oli just see klassikaline ilmamuster, et peaaegu täielikult plusskraadides novembrile järgnes jäine detsember. Nagu teame, oli tänavune november pigem selline, mis eeldaks keskmisest soojemat talve. On tuntud ütlus: mille Mart külmetab, selle Kadri sulatab. Tänavu see kehtis ja juba ammu enne kadripäeva oli lumi läinud.

Talve teine pool soojem

Usun, et seaduspärasus jääb ka tänavu püsima ning talv tulebki keskmisest soojem. Aga mitte veel detsembris. Enne jõuame ära näha valged jõulud.
Tean, et kaks-kolm kuud ette ennustada on liiga palju ning ilma puhul ei ole ka ükski seaduspärasus liiga kindel. Kuid sellise temperatuuri jaotusega november nagu tänavu eeldab umbes 65-70% tõenäosusega pehmet talve. Siinkohal tahaks üht numbrimaagikat selgitada. Kui ütlen, et selle ennustuse tõenäosus on 50%, siis see ei tähenda, et ülejäänud pool läheks risti vastupidi. Pigem on 50% ikkagi hea tõenäosus, sest ülejäänud poolest moodustab suure osa selline variant, kus ennustus vaid osaliselt täitub. Niisiis on 65-70% päris tugev tõenäosus!

Kui veel loo lõpetuseks minna täpsemaks, siis usun, et lumi püsib maas kaua, sest nii jaanuari kui ka veebruari jooksul tuleb uusi külmalaineid. Aga mida talve lõpupoole, seda rohkem sula sageneb. Veebruari teine pool on loodetavasti ilus, sest sel ajal paljud inimesed juba ootavad talve lõppu. Samamoodi nagu väheneb külm, hõrenevad veebruaris ka sajud. Aga ilmselt saab kuu aja pärast prognoosi juba täpsustada.