Norin ei tarvitse tähendada, et magad kehvemini ega puhka välja, kuigi mõni norskaja on tõesti kogu aeg väsinud, isegi roolis kipub tukk peale tulema. Teine tunneb jällegi, et mälu pole enam see mis varem, ning kipub asju unustama…

Mis juhtub, kui me norskame? Magades lõtvuvad inimese kurgulihased, keel kukub taha ja pehme suulagi vajub allapoole. Hingamisel, eriti sissehingamisel, hakkavad pehme suulagi ja kurk vibreerima. See tekitabki norinat!

Meditsiiniliselt on leitud, et sagedamini norisevad need, kes kehakaaluga kimpus. “Ma ütleksin, et umbes 80 protsenti norskajatest on ülekaalulised,” nendib dr Tanel Laurberg, kes töötab Rosenthali perearstikeskuses.

Norskamisega on tihedamini hädas mehed. Oma rolli mängib ka vanus, sest aastate lisandudes kurgulihased lõtvuvad. Kuid milles on asi siis, kui arsti vastuvõtule pöördub kõhn noor naisterahvas, kes kurdab norskamist?

“Põhjus võib olla koljuehituse iseärasustes,” räägib dr Laurberg. “Näiteks väike alalõug soodustab norskamist, samuti nina kõverdunud vahesein. Norskamist võib tekitada ka krooniline nohu või kahjustunud pehme suulagi.”

Norskama paneb vahel ka (tolmu)allergia – proovi, kas magad paremini, kui magamiskambrit rohkem tuulutad ja koristad tuba iga päev märja lapiga.

Norskamise põhjus võib olla neelumandli vohand ehk adenoid, aga ka nina limaskesta väljasopistus, polüüp.

Võib kahjustada siseelundeid

Norskamise ajal vallanduvad kehas stressihormoonid. “Norskaja uni on rahutu, hapnikupuudus mõjutab kehas veregaaside tasakaalu,” selgitab dr Laurberg. “Tööle hakkavad nii-öelda elupäästvad mehhanismid. Inimese vererõhk tõuseb ja tema pulss kiireneb.”

Ööst öösse norskamine kahjustab tasapisi siseelundeid. Kuna keha võitleb hapnikupuudusega, võib tagajärjeks olla kõrgvererõhktõbi või isegi ajukahjustus.

Sest kui inimene midagi ette ei võta, kipub norskamine süvenema. Tugev norskamine tekitab kehas pidevat vibratsiooni – suulagi kahjustub järjest enam, norin võimendub ning võib päädida uneapnoega. See tõsine haigus, mille käigus inimese hingamisteed langevad magamise ajal kokku, võib kaasa tuua kõrge vererõhu, südamehaiguse ja lõppeda äkksurmaga. Õnneks on uneapnoel mitmeid ravivõimalusi: nii kirurgilisi kui ka mittekirurgilisi.

Mida teha?

Lihtsaim nõu norskamise vastu on magada kõhuli või külili, sest siis ei vaju lõtv keel ja kurgulagi vastu hingamisteid. Tihti on abi ka kaalu langetamisest.

Koduseid nippe norskamise vähendamiseks on teisigi. Näiteks joo päeva jooksul palju vett, et nina ja suu sisepinnad ei kleepuks. Ka kuiv õhk kuivatab limaskesti ja tõmbab nina umbe. Sestap tasub magada avatud aknaga või proovida spetsiaalset aparaati – õhuniisutajat.
Enne magamaminekut võib nina loputada füsioloogilise lahusega, et õhk pääseks paremini läbi. Muide, ninakäike avardab ka kuum dušš.

Kuid, nagu juba öeldud, võib norinat põhjustada hoopis luustiku iseärasus või teevad seda adenoidid-polüübid. Kui tundub, et norskamine kuhugi ei kao, tuleks pöörduda perearsti poole, et leida norina põhjus.

“Tasub mõelda oma elustiili peale,” lausub dr Laurberg. “Ülekaalust juba rääkisime, aga norskamist soodustab ka õhtune napsitamine või rahustite võtmine.”

Eestis on spetsiaalseid unekeskusi, kus tehakse uneuuringuid ning pakutakse inimesele välja ravivõimalused. Paljud norskajad saavad abi kroonilise nohu ravimisest, kehakaalu ja eluviisi korrigeerimisest, aga ka ravist positiivrõhu seadmega, hingamisteraapiast või psühhoteraapiast.


Kas sul võib olla uneapnoe?

Uneapnoele võivad viidata mitmed tegurid.

* Magades norskad tugevalt ja valjusti.
* Sul on (hapnikupuudusest tingitud) halvad unenäod.
* Hommikul valutab sul (hapnikupuudusest) pea.
* Hommikuti tunned kurguvalu ja tundub, et kurgus on mingi tükk (pehme suulae vibratsioonitraumast).
* Sul on sagedased hingamisteede põletikud.
* Sul on kõrge vererõhk või südameprobleemid (hapnikupuudus koormab südant).
* Kehakaal tõuseb (apnoe aeglustab ainevahetust).

Allikas: terviseportaal inimene.ee