Merle Lilje vanemad olid tütre liitumisest ansambel Lainega šokis: seal elatakse liiga lõbusat elu
Kui Merle augustis emale-isale teatas, et on nüüd Laine liige ja läheb kohe kontserdireisile, olid vanemad šokis. Laine imidž oli ju selline, et seal elatakse liiga lõbusat elu. Sisseelamine ei olnud Merlele kuigi vaevaline. Küll aga oli keeruline õppida proovide, kontsertide ja pikkade reiside kõrvalt kõrgkoolis päevases osakonnas. Ülikooli lõpetamine Laine kõrvalt oli paras katsumus, kuid andis tegusale näitsikule tunde, et vajadusel saab ta kõigega hakkama. Lõpetanud 1979. aastal kultuurhariduse ja koorijuhtimise eriala, sai ta suunamise ansamblisse Laine!
Temperamentne Merle jäi fännidele silma oma paksu juuksepahmakaga. „Murdeeas läksin juuksurisse, lasksin endale lõigata prantsuse poisipea – pealt lühike, kuklast pikk. Pärast seda hakkasid juuksed kasvama ülespoole, nagu neegril,“ naerab ta.
Enne Merlet oli Laines laulnud Kaja Kõlar, kelle esinemisrõivastesse pidi uus lauljanna sobituma. „Tema kostüümid olid mulle kitsavõitu. Ansambli juht võttis mul rinnust kinni ning raputas: sa pead selle selga saama!“ Olin küll kohkunud, aga varsti kaotasin kaalu ja kõik mahtuski selga,“ naerab Merle.
Praegusele käsitööfirma omanikule meeldis juba keskkooli ajal kududa. Merle reisikotis olid alati lõngakerad ja vardad, sest pikkadel sõitudel oli käsitöö tore ja ajaviide. Kasulik ka.
Kui Laine tuuritas 1979-80 mööda suurt Venemaad, olid hiiglaslikud saalid puupüsti rahvast täis. Aga lisaks uhketele saalidele ja suurtele staadionidele tuli artistidel lõdiseda ka jääkülmades kultuurimajades. Laine tüdrukutele laekus virnade viisi kirju sõdurpoistelt ja teistelt austajatelt üle Venemaa, aga abikaasa leidis Merle endale ikkagi Lainest! Kitarripedagoog Riho Lilje on praeguse Laine muusikajuht.
„Esimest korda märkasin Rihot, kui ta istus tagasihoidlikult ja kössis, läki-läki peas ja villane pintsak seljas filharmoonia fuajees,“ meenutab Merle, kes algul tagasihoidliku olemisega noormehele tähelepanu ei pööranud. Õhtuti pärast proove käis Laine seltskond tihtipeale Viru hotelli baaris aega veetmas. „Riho istus minu tugitooli leenil ja nohises omaette. Kutsus tantsima. Kui saime jutu peale, siis avastasin, et ta on päris huvitav noormees.” Noored käisid mitu kuud ja kolisid kokku.
Pulmapidu peeti Kreuksi kultuuripalees keldri sammassaalis. Laine esimese koosseisu liige Urvi Hirvoja tuli Õnnepaleest Merlet ja Rihot paari panema. „See oli vahva pralle, suur osa Tallinna pillimeestest oli kohal! Marju Kuut oli kutsunud meie pulmapeole kaasa Jugoslaavia laulja, kellel pidi olema järgmisel päeval kontsert. Viimane jäi kuuldavasti ära...“ muheleb meenutaja. „Enne pulmi komistasin üle ukseläve astudes, see olevat halb enne. Kuid oleme Rihoga elanud õnnelikult üle kolmekümne aasta.“
Merle lahkus Lainest aastal 1981 dekreetpuhkusele. Pärast esimese tütre sündi naases noor ema kohe Viru varieteesse, kus töötas kümme aastat. Merlel ja Rihol on kaks tütart.
„Mina olen ju kogu aeg õnnelik!“ ütleb Merle. „Abikaasa suudab mind ikka ja jälle heas mõttes üllatada. Tal on kuldsed käed, meie mõlemas kodus on ta kujundanud aia, ehitanud trepid ja terrassid… Kui lastel on oma korteris midagi teha, tormab isa alati trellpuuriga kohale.”
Liljed on ehitanud Vääna-Jõesuu suvilast ümber majakese ning rajanud kodu ka Muhus. „Vahel istun mere ääres, kuulan lainete loksumist ja vaatan luiki. Siis tahaks hüüda nagu Goethe: hetk, peatu veel,“ ütleb Merle.
Ta on tänulik selle eest, et kaks armastust – muusika ja käsitöö – mahuvad tema ellu nii hobina kui tööna. Talle kuulub käsitööfirma Rewill ja pood Tallinna vanalinnas ning kududa meeldib talle tänini. Naine on rahul ka ansamblilaulja staatusega, sest pole kunagi ihanud olla superstaar. „Enamik unistusi on täitunud. Aga ma olen selle nimel palju vaeva näinud!“ Selleks et veel tänagi laval särada, on tehtud palju tööd ja valusat trenni. „Kui annad endast laval kõik, toimub publikuga tõeline energiavahetus, nii et oled veel mitu päeva pärast kontserti eufoorias!“ nendib ta.
Lugu ilmus Eesti Naises 2010. aasta novembris.
