Millal sa esimest korda armusid?

Kohe esimesel võimalusel, ma olin vist neljandas või viiendas klassis. Siis nägin kooli koridoris üht tüdrukut, kes võis olla seitsmendas, ja põmm! Aga järsku varem? Ma elasin Tartus Päeva tänavas, kui ma väike olin, seal oli igasuguseid tüdrukuid ümberringi. Vabalt võis armuda.

Miks on armastus elus oluline?

No ma ei tea. Ilma oleks ju eriti igav. Millest me siis filme teeksime või raamatuid loeksime. Sõjast ei viitsi kogu aeg.

Milleks sa armastuse pärast valmis ei oleks?

Ei reedaks kodumaad jne. Aga võib-olla just vastupidi. Nagu “Carmenis”. Kunagi ei tea. Inimesed lähevad lolliks täiesti ootamatul viisil.

Kuidas oled parandanud oma murtud südant?

Kuidas parandatakse murtud südant?! Jood natuke ja hakkad kirjanikuks. Midagi taolist.

Milline on armastuse argipäev?

Ei oska vastata. Armastus ju ei ole argipäevane? Ikka pidu.

Mis annab märku, et armastus on otsa saanud?

Pole saanud.

Millal on mõtet armastuse nimel pingutada ja võidelda, millal mitte?

Kuidas ise tunned. Ega ei jaksa ju kogu aeg võidelda või pingutada. See on liiga eesti värk, et peab aina kannatama. Ei pea, saab ilma ka.

Loe täismahus artiklit Eesti Naise veebruarinumbrist: