Miks on armastus elus oluline?

Albert Camus’ määratluses on armastus iha, õrnuse ja aru sulam. Armastus aitab neid omadusi endas leida, armastatuga jagada ja ka vastu saada.

Mida sa oled armastuse nimel teinud?

Tähti ei ole taevast alla toonud. Kui elad armastatuga koos, siis loomulikult tuleb millestki aeg-ajalt loobuda. Aga see, mille sa vastu saad – ennekõike tunde, et oled vajalik ja et sinust hoolitakse –, ületab võrreldamatult igasugused oma isekuse painutamised.

Milleks sa armastuse nimel valmis ei ole?

Kui armastad ja sind armastatakse, siis ei peagi midagi ebainimlikku ega üleloomulikku tegema.

Kuidas armastust hoida?

Usalda. Lühikese keti otsas ei püsi armastus kuigi kaua. Ürita üllatada. Meeldivalt mõistagi. Ära nääguta. Vingumürgitus lämmatab. Ole natuke naljakas, aga mitte naeruväärne. Ole uhke oma armastatu ja armastuse üle.

Milline armastusfilm ja -romaan on sulle elu jooksul enim mõju avaldanud?

Igal eluperioodil oma mõjutajad. Millalgi Victor Hugo “Jumalaema kirik Pariisis”. Paar aastat tagasi Raymond Carveri lühijutt “Millest me räägime, kui me räägime armastusest”. See kõneleb ränka autoõnnetusse sattunud eakast abielupaarist. Viimati vapustas mind John Banville’i ühtaegu kale ja kuum romaan “Surilina”. Film? “Romeo ja Julia” enam mitte. Pigem “Härra Morgani viimane armastus” Michael Caine’iga peaosas.

Kas armastus on sõna või tegu?

Uus Testament ütleb, et kõige alguses oli sõna. Ent mina armusin enne, kui mu printsess jõudis suudki lahti teha – esimesest pilgust, millega ta mind vaatas. Armusin silmadesse. Sõnad vaid süvendasid tõmmet. Internetiajastu on sõnadekesksem. Võib armuda teineteist päriselus nägemata või kuulmata. Aga see ei tähenda, et e-armastus oleks pime. Sõnad, mis muidu jääksid suhu kinni, ei karda arvutit ega mobiili. Kui suhe jätkub, siis muidugi jääb sõnadest üksi väheks.

Kuidas oled parandanud oma murtud südant?

Raske vastata. Me ei ole teineteise südamel kunagi trampinud ega tallanud.

Millise meeldejääva komplimendi oled oma armastatult saanud?

Meenutan üht äsjast, nädalavanust ütlemist. Nimelt arvas mu armas abikaasa, et pikemad juuksed – olin neil laiskusest veidi kasvada lasknud – muudavad mind seksikamaks. Lükkasin juuksuri juurde mineku edasi.

Milline on armastuse argipäev?

Sellist hetke, et ärkad hommikul, teed silmad lahti ja su sisemus kaebleb: “Oh, jälle tema…”, pole mul neljakümne abieluaasta jooksul kordagi olnud. Mitte kordagi! Kui argipäeva all mõista tüdimust, siis armastuses ei olegi argipäeva. Harjumus muidugi on ja kerget nagistamistki tuleb ette, aga see pole tingimata halb. Ka armastuse siksakkidega tuleb harjuda.

Armastuse suurim õppetund sinu jaoks.

Kas just õppetund, aga vähemalt üks tähelepanek: armukadedus kuulub armastuse juurde. Seda võib pidada inetuks omandiinstinktiks, isekaks sooviks teist inimest vallata, aga kui armukadedust üldse pole, siis, kardan küll, viitab see ükskõiksusele.

Mis annab märku, et armastus on otsa saanud?

Vastus eelmisele küsimusele sobib ka siia. Pluss loobumine unistamisest. Isegi küps armastus peaks virgutama unistusi. Näiteks sellest, kuhu üheskoos reisida.

Millal on mõtet armastuse nimel pingutada ja võidelda, millal mitte?

Kui armastus on kahepoolne, siis kelle vastu võidelda? Kui austad nii väljavalitut kui ka ennast, suudad ka kaotada. Vägisi peale pressimine ei ole ju armastuse nimel, vaid omaenda ego rahuldamiseks peetav võitlus.