Lugeja kirjutab: tähelepanekuid kaubandusest, mis tuju ei tõsta
Mu lähedane inimene kaotas hiljuti ostetud hinnalise mobiiltelefoni, mille järelmaksu tuleb tal tasuda veel ligi kaks aastat… Mõtlesin teda rõõmustada, kinkides talle uue, tõsi küll, odavama telefoni – neid pakutakse ju nii palju soodushinnaga! Kuid selgub, et see polegi nii lihtne: soodushind kehtib vaid siduva kahe-aastase lepingu või teatud mobiilsidepaketi omamise korral. Ka telefonifirma pikaajalisest kliendistaatusest pole kasu - kui mul endal juba telefon (ja pakett) olemas, ei jää üle muud, kui osta toode täishinnaga.
Seda mõistnud, läksin toiduosakonda, plaaniga osta lohutusampsuks mõned müslibatoonid. Kuid võta näpust – tuttavast riiulivahest ma neid enam ei leidnud, vaid pidin suurele poele täistiiru peale tegema. Mis mõistagi võttis aega. Mina ei langenud siiski lõksu, ostes teele jäävaid ja silma hakkavaid asju, mida ma ostma ei tulnud – kuid kas mitte just selles lootuses väljapanekuid aegajalt ümber ei korraldata? Kuigi tarbijasõbralik see tegevus paraku ei tundu…