Loomasulud Nõmmel? See kõik tekitab tunde, nagu peetaks inimesi ühtäkki täiesti ajudeta olevusteks

Tegelikult on need, mõne aja eest Raudtee tänavale ilmunud tõkked ilmselt mõeldud autode hoo pidurdamiseks. Samaks otstarbeks nagu kunagi rajatud võrdsed ristmikud ja kevadel asfaldile kerkinud täiendavad kõrgustõkked (paari kilomeetri kohta on neid kokku vähemalt kuus).

Need olid esialgu nii järskude servadega, et väiksemad aotod pidi neist teosammul üle ronima. Praegugi, mil servi veidi ümardatud, pole seal kolmekümnega "kihutamisest" juttugi.
Aga need teesulud! Jääb mulje, kui oleks sel vaiksel tänaval autosid, keda tee keskele kokku "karjatada", lausa murdu. Aga pole ju! Kui ühesuunalisel tänavaosal on selline sulg veel kuidagi mõistetav, siis kahesuunalisel tekib küsimus - kummast suunast sõitjal on eesõigus? Linnast tulijal ehk (kui "tähtsamal")? Või vastupidi? Need ei tekita roolis olles küll turvalisustunnet, vaid pigem masendust.
Ja uued suured kollased sildid iga sajakonna meetri tagant - Asute alal 30 km/h! See kõik tekitab tunde, nagu peetaks inimesi ühtäkki täiesti ajudeta olevusteks (justnagu lambakarjaks). Millal ilmuvad kõnniteedele hoiatused: Ettevaatust, asute sõidutee läheduses! Ja miks mitte eraldada tihedama liiklusega sõiduteed kõnniteest traataiaga (nagu tehti uute rongide saabudes samas Nõmmel jaamalähedaste raudtee-äärsete lõikudega...)
Äkki võiks siiski rohkem usaldada inimesi endid ja nende jätkuvat tervelt mõtlemise võimet?