Kust tuleb näiliselt põhjuseta ärevus?


Kust tuleb näiliselt põhjuseta ärevus?
Foto on illustreeriv.Pexels.com

Süda taob, kurgus pitsitab, raske on rahulikult paigal püsida – ja ometi on kõik hästi nii tööl kui kodus... Kust tuleb näiliselt põhjuseta ärevus? Ebamäärane ärevus kipub inimesi sageli kimbutama just siis, kui mingeid pingeid parasjagu päevakorral ei ole. Näiteks nädalavahetusel või puhkuse ajal, mis tundub eriti ülekohtune!

See pole vist kuigi erandlik, et ärevus tabab inimest just rahulolekus?

Doktor Riina Raudsik:
Nii see on. Tööprobleemid, mure rahalise toimetuleku, lähedussuhete või muu pärast pingestavad meeli, ilma et inimene ise seda teadvustakski – alateadlikult. Keha peegeldab alateadvuse seisundit ja ainevahetuslikku olukorda. Seetõttu hakkavadki pikaleveninud pinged just puhkehetkel, kui teadlik meel on elumuredest rahunenud, endast märku andma. Sageli ka öösiti, unetust põhjustades.

Muretsemine ja ärevus on siis omavahel seotud?
Muretsemine vallandab kehas biokeemilised reaktsioonid. Signaalainete kaudu hakatakse organismi stimuleerima, et pinget taluda. Muutume ärevaks, keha vastab sellele vererõhu tõusu, lihaste pingestumise, vere suhkrusisalduse suurenemise, nägemisteravuse paranemise ja seedimise aeglustumisega. Adrenaliinitase tõuseb, mis on tajutav südamepekslemisena. Organism nõuab rohkem hapnikku, mistõttu hingamine kiireneb ja bronhid laienevad. Keha valmistub võitluseks, kuigi nähtavat vaenlast ega tajutavat põhjust ei ole.
Mingi aja saab organism sellega hästi hakkama, kuid siis algavad füüsilised vaevused: pea- ja silmalihasevalu, limaskestade kuivus, mille tagajärjel tekivad sagedased põletikud, kuiv köha, iiveldus, kõrvetised ja lõpuks kõhuvalu.

Loe veel

Seotud lood:

Ilmselt toimib ka teatav nõiaring: kui tajud, et süda peksab liiga kiiresti või kõht valutab, süvendab see omakorda hirmu, tekitades vaevusi juurde... Mida ette võtta?
See nõiaring ongi organismi toimimise alus: terviklikkus, vaimu ja füüsise koostöö.
Kohe tuleks alustada sügava hingamisega läbi nina sisse ja pikalt suu kaudu välja. Nii saame kehale vajalikku hapnikuhulka suurendada ja mõjutame mehaaniliselt läbi vahelihase kulgevat uitnärvi, mis rahustab.
Teades, et inimene on oma teadliku meele ehk mõtlemisega võimeline alateadvust kontrollima, tuleb hakata iseendasse sisendama mõtet, et paanikaks pole põhjust. Mõtlema peaks ainult toredatele asjadele, nagu filmis "Helisev muusika" õpetas hirmunud lapsi äikesetormi ajal Maria.
Hästi mõjub sooja rahustava taimetee või vee joomine, liikumine, füüsiline tegevus üldse. Võiks minna jalutama. Või hoopis hakata koristama, pesu triikima. Kodused rutiinsed toimingud võivad mõjuda väga hästi, viies mõtte mujale. Kindlasti tasub hoiduda kohvi, kofeiini sisaldavate teede ja alkoholi tarvitamisest.

Suitsetaja arvab, et teen veel ühe suitsu ja rahunen maha...
Enesesisendusliku mõjuga harjumuspärane tegevus võib hetkeks ju rahustavalt mõjuda. Tegelikult ahendab nikotiin veresooni, tõstes vererõhku ja kiirendades südametööd.

Kui mõnele tuttavale oma seisundit kirjeldada – kas see kütab ärevust veelgi üles?
Kui on selline sõbranna või tuttav, kes hästi rahustada oskab – miks mitte temaga rääkida. Aga olukorda mitmele inimesele kirjeldades taasvõimendame seda. Tänapäeval on palju psühholooge, kes ärevushäire korral aitavad.
Kuna ärevushäire põhjustab vererõhu tõusu, soovitan arstina vererõhku langetavate tablettide koguse suurendamise asemel võtta lühitoimelist antidepressanti. See blokeerib ärevust põhjustanud signaalaine (glutamaat) viieks kuni kuueks tunniks ja füüsilised vaevused kaovad paarikümne minutiga. Seejärel saab hakata ärevust teadlikult eemale peletama. Rahustid ei muuda olukorda kehas paremaks, ainult uimastavad ja suurendavad tegelikult ärevust veelgi.
Ärevusseisundit kehas võib võrrelda korstna tahmumisega, mis tekib mittetäielikul põlemisel hapnikupuuduse tõttu. Energiatootmine kehas on samuti põlemisprotsess, kus "tahmaks" on ainevahetuse aktiivsed happelised vaheained. Ärevuse ajal on organism alati energeetilises kriisis, sest ei saa kudedesse kuhjunud hapetest energiat kätte. Samas on koed liigselt aktiveeritud.
Et ärevus põhjustab kudede pH-taseme langust (happelisuse suurenemist), on soovitatav tarbida aluselisemat vett. See aitab kehas happeliste ainete neutraliseerimisele kaasa ja kaotab ka füüsilised vaevused, nagu südame pekslemine, iiveldus, maovalu, ägeda põiepõletiku sümptomid jm. Aluselise vee saab näiteks nii, kui lahustada pooles liitris vees kaks teelusikatäit söögisoodat. Kui see korraga ära juua, on efekt tajutav juba kümne minuti pärast. Tarbida võib ka nelja soola preparaate, mida lisatakse joogiveele, korallvett, Devini vett. Aluselisemaks muudab joogivee ka sidruni või laimi lisamine.

Vanasti anti ehmunud lapsele juua suhkruvett – ja see toimis. Ka ärevil inimene kipub rahustuseks komme nosima. Milline seos on magusal ja ärevusel teaduslikult?
Ilmselt rahustaks ehmatuse (ärevuse) korral ka klaas puhast vett, kuid lonks suhkruvett võib enesetunnet parandada, rahuldades aju suurenenud energiavajadust. Ärevuse ajal tarbib kogu organism rohkem energiat ja suhkur kui esmane energeetiline aine on siis vajalik. Jätkuv liialdamine magusaga põhjustaks aga kudede tavalisest happelisema keskkonna teket piimhappe kuhjumise tõttu ja hakkaks taas tekitama füüsilisi vaevusi.

Kas ja kuidas on seotud ärevus ja toitumine?
Väga otseselt – iga meeli pingestav olukord suurendab vajadust energia järele. Kui toiduga ei saa energia tootmiseks vajalikke toitaineid, ensüüme, vitamiine, mineraalaineid, asendamatuid rasv- ja aminohappeid, piisavalt puhast vett ja teisi vajalikke aineid, on ärevus kerge tekkima. Ärevus omakorda kihutab tagant ainevahetust. Toitumine peaks olema mitmekesine ja toit sisaldama palju taimseid komponente.

Mil määral soodustab ärevust mitme asjaga korraga tegelemine – näiteks loed, vaatad telerit ja aeg-ajalt vastad nutitelefonis meilidele?
Nooremad inimesed suudavad tähelepanu paremini koondada ja mitme asjaga korraga tegeleda, sest nende närvisüsteem on mobiilsem ja suurema kohanemisvõimega. Mida muretsevam on inimene elu jooksul olnud, seda nõrgemaks on muutunud kesknärvisüsteemi pidurdav toime alateadvusele, mis on seotud ka mälukeskusega. Mälu nõrgenemise korral ei suudeta enam luua nii efektiivseid seoseid teadliku meelega ja mitme asjaga tegelemine muutub raskemaks, mistõttu ärevuse tekke tõenäosus suureneb.

Mida teha, et aastate lisandudes ärevus ei võimenduks?
Eakate inimeste ärevushäired jäävad sageli märkamata. Peatähelepanu peaks suunama just ärevuse vähendamisele, siis oleks vähem ka füüsilisi vaevusi. Paraku pööravad arstid peamise tähelepanu füüsiliste vaevuste mahasurumisele ravimitega. Muidugi solvuvad inimesed sageli, kui neile öeldakse, et probleemid saavad alguse peast, kuid nii on see ju kõigil.
Pika elu jooksul on intelligentsikeskus ajus (otsmiku piirkonnas) oma funktsioonist suure osa kaotanud läbielamiste, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise, ka unetute ööde tõttu. Alateadvuses paiknev hirmukeskus saab suurema võimu ja ärevus muutub juhtivaks tundeks.
Pealegi tarbitakse vanemast peast ülivähe puhast vett ja hambaprobleemide tõttu ei sööda ka tooreid juur- ja puuvilju piisavalt. Organism muutub happeliseks, mistõttu sagenevad põletikud, näiteks naistel põie- ja meestel eesnäärmepõletik. Eakad, kes on mõistnud piisavas koguses vee tarbimise tähtsust, elavad palju paremini. Pole veel juurdunud arusaam, et tursed kudedes tekivad veepuudusest, mitte vastupidi.

Paljud nendivad, et neil on kogu aeg kiire – ilmselgelt võetakse ette rohkem, kui tegelikult teha jõutakse. Ja et ettevõetud asjad kohusetundest kuidagi ära lõpetada, rabistatakse ja jäädakse kõikjale üha hiljaks. Teadmine, et taas kord kipud hilinema, teeb aga samuti ärevaks.
Kohusetundlikul inimesel on raske leida mittemidagitegemise hetki. Ja kui ta need leiab, on ärevus platsis. Samas – tehes midagi köitvat, kas või meelepärast tööd, oled sellest nii haaratud, et mingit ärevust ei tunne.
Uute olukordade, ebameeldivate või ülipositiivsete sündmuste korral on ärevus normaalne nähtus, mis koondab jõud ja laseb organismi energiaga piisavalt varustada. Energiakriis tekib pikaleveninud ärevusseisundite tagajärjel, näiteks pidev edutamine ametipostil, kui inimene ei suuda uue vaimse koormusega kaasa minna. Või näiteks tööpuudusest tingitud alaväärsuse kujunemise korral.
Üksainus halb sõnagi võib vallandada terve kehakeemia plahvatuse ja põhjustada pikaajalist, isegi eluaegset ärevushäiret ja füüsiliste vaevuste väljakujunemist. Loodus on andnud inimesele võime oma emotsioone väliselt varjata, aga keha ei peta. Keha hakkab kiiresti teada andma pingestatud meelte seisundist. Haigused saavad ju tõesti alguse kahe kõrva vahelt, meie alateadlikust poolest. Aga me ei suuda seda mõista, sest oleme meditsiinis vaimu ja keha pikka aega eraldi käsitlenud ja ka eraldi ravinud.

Ka massimeediast pärit negatiivsed uudised, vägivalda kirjeldavad raamatud ja filmid, lahmivad kommentaarid võivad soosida ärevil olekut...
Massimeedia infol, mis põhineb hirmutamisel, on tohutu mõju meie psüühikale ja seega ka haiguste tekkele. Ja vastupidi – küllap on kõik kogenud kauni armastusluuletuse, loodusfoto või klassikalise muusika rahustavat toimet.

Kas ja kuidas on seotud ärevus ja seksuaalsus?
Jaanuarikuu Eesti Naises on esile toodud Imre Rammuli lause: "Üks partner tahaks seksida korra või paar päevas, teine korra kvartalis või riigipühadel." Pole mõtet arutleda, kumma partneri ärevus on rohkem põhjendatud. Mõlemal on selleks põhjus.
Meestel on suurem vajadus füüsilise rahulduse järele, naised ootaksid enam hingelist lähedust ja sellest arenevat armusuhet. Kui mehed ei hellita oma naisi, kipub seksuaalelust välja kujunema mehaaniline tegevus, mis võib küll rahuldada mehi, kuid naisi mitte. Ja pinged kasvavad mõlemal.

Viibides koos äreva inimesega, muutud ka ise rahutuks. Ja vastupidi – teisest kiirgaval tajutaval rahulolul on turvatunnet tekitav toime.
Inimesed mõjutavad üksteist vastastikku nii sõnaliselt kui ka kehast kiirgava energia kaudu. Tuntud arusaam kehakeemia sobivusest või mittesobivusest vastab tõele. Kehakeel, ürgsem väljenduslik vorm, ütleb inimese kohta ehk rohkemgi kui teadlikult seatud sõnad. Inimese olemust ei muuda, seetõttu pole võimalik, et kõik omavahel sobiksid või et me kõigile ühtmoodi meeldiksime. Seda asjaolu ei peaks pahaks panema, vaid mõistma ja rahulikult võtma.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2014. aasta veebruaris.

Eesti Naine loosib teööijate vahel 3000 euro väärtuses kingitusi!