Kevad on paastuaeg ehk teisisõnu ka puhastumise aeg. Mida eelistada?
Kas me peame puhastuma? Millest me peame puhastuma? Missugust meetodit oleks hea kasutada?
Propageeritakse paljusid meetodeid. Kuuleme ka arvamusi, et organismi ei ole üldse vaja millestki puhastada, et puhastumismeetodite propageerimine on vaid suur äri, millega püütakse inimestelt raha välja meelitada. Kus on tõde?
Kevad on paastuaeg ehk teisisõnu ka puhastumise aeg. Kuidas seostada paastu ehk nälgimist puhastumisega? Paastu ajal ei koorma me keha toiduga saadavate toksiliste ühenditega ja vähendame niimoodi maksa koormust. Kui toitu ei lisandu, ei pea seda töötlema ning maks saab täisvõimsusel tegelda kõige sellega, mis on kehasse varem ladestunud ehk tõesti puhastuda. Kõik on kuulnud nälgimise imetabasest tervendavast toimest. Tänapäeva toit ei ole sageli enam toidu nimetust väärt – seda on niivõrd palju töödeldud, rääkimata mõnede toiduainete sünteetilisest tootmisest, et see ei ole enam kehale kasulik. Seepärast saabki nälgimisega häid tulemusi. Kuid alati ei pea heade tulemuste saavutamiseks nälgima.
Tervislikult toitudes
Tervisekoolis soovitame puhastumist, mis lubab inimesel viis korda päevas süüa. Samas aga paneme ta kümneks päevaks lihtsalt tervislikule toidule ning anname lisaks maksale hädavajalikke toitaineid. Miks on söömine ja joomine puhastumise ajal vajalik ja paastumisest parem?
Kehasse ladestunud toksiinide eemaldamine on maksale suur koormus ja selleks peab ta saama mitmeid hädavajalikke toitaineid. Kui maks toitaineid ei saa, siis ei saa tegelikult puhastumisest rääkida. Miks?
Maksa kui tähtsaima keha puhastava organi töös võib eristada kaht faasi. Esimeses faasis toimub toksiliste ühendite (toidus ja joogis sisalduvad toksiinid, mittetäielikult seedinud toiduosakesed, kehast eemaldatavad muud mürgid) ettevalmistamine teiseks faasiks, mil toimub nende lõplik muundamine kehast väljutamiseks.
Teises faasis muudetakse toksiinid nii uriini kui soolestiku kaudu eritatavaks. Kui teise faasi ensüümid näiteks toitainete puudusel ei tööta, kuhjuvad organismis väga toksilised vaheproduktid. Antioksüdandid aitavad neid toksilisi vaheprodukte kahjutustada.
Seega tuleb paastumise ajal toetada maksa, andes talle ensüümide tööks vajalikke aineid – vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante. Muidu toob puhastumine kaasa nn tervenemise kriisi, millel ei ole midagi ühist tervenemisega. Sel juhul on tegemist lihtsalt mürkide liigutamisega kehas ühest kohast teise. Kui tekkivad reaktsioonid viitavad sellele, et maks ei saa organismi puhastamisega hakkama, siis tuleb hoogu tagasi tõmmata ja asuda maksa toetama.
Kõige parem olekski puhastuda pidevalt, tervislikult toitudes, mitte teha näiteks üks kord aastas ekstreemseid puhastuskuure.
Mida eelistada?
¤ Kõigepealt vähenda toksiliste ühendite tarbimist, võimalusel kõrvalda need oma menüüst (näiteks saad täielikult loobuda alkoholist).
¤ Vähenda ka kohvi, rafineeritud suhkru, valge jahu, praetud toitude, küllastatud rasvade, mittemahedalt toodetud toiduainete (nendes sisalduvad pestitsiidide, kunstväetiste, loomse toidu puhul ka antibiootikumide jäägid jm toksiinid) ning ravimite tarvitamist. See on puhastumise esimene samm ja tervis hakkab juba sellest paranema.
¤ Tarbi rohkem aed-, sh puuvilju, eriti neid, mis sisaldavad rikkalikult antioksüdante (näiteks porgand, tomat, roheline lehtvili, vesikress, marjad, punapeet, viinamarjad), samuti kapsalisi, sibulat ja küüslauku.
¤ Liha asemel eelista kala, loomsete rasvade asemel külmpressitud taimseid õlisid ja seemneid, joo puhast vett.
¤ Maksa tööd toetavad artišokk ja kurkum (teatav maitseaine).
¤ Maksa talitlusele aitavad kaasa ka võilillelehed, sinepilehed, Rooma lehtsalat ja brokoli.
¤ Maksa tegevust toetad toidule tilli, köömneseemnete, küüslaugu, punase sibula, paprika ja Cayenne'i pipra lisamisega.
Väärtuslikud umbrohud
Kohe saabub kevad, kasuta aias kasvavat puhastumise tõhustamiseks. Leia aiast juba varakevadel üles naadid, nõgesed, maltsad, vesiheinad jms – need on väga väärtuslikud taimed igapäevaseks kasutamiseks.
Taime esimesed väikesed lehed on toitainete poolest kõige rikkamad, sinna on paisatud kogu juurtes säilinud energia, et alustada uut tsüklit ja varustada kogu taim eluks vajalikuga. Ka inimene võiks sellest osa saada. On ju läbi aastatuhandete söödud just seda, mida loodus parasjagu pakub. Talvel rohkem valku, mitmesuguseid seemneid ja vilju, kevadel aga rohkem rohelisi taimi.
Äärmiselt vitamiinirikkad on kevadel kuuse- ja männikasvud. Kuusekasvud on pehmemad ja huvitavalt hea maitsega. Nii sõdade ajal kui ka muudes ekstreemsetes oludes, mil täisväärtuslikku toitu on nappinud, on noored okaspuukasvud aidanud tõhusalt kevadist vitamiinipuudust leevendada – võib öelda, et isegi elusid päästnud. Noored kasvud sobivad suurepäraselt ka igahommikuse smuuti sisse või puust möödumisel lihtsalt suhu pista.
Tegelikult kõlbavad kevadiseks turgutuseks ja puhastumise toetamiseks peaaegu kõik pungad ja noored lehed – sõstra- ja tikripõõsastelt, õunapuult, pihlakalt, pärnalt, kaselt, vahtralt jne.
Rohelisi taimi peetakse kõige toitainerikkamaks toiduks. Sealt saab kõiki teadaolevaid vitamiine ja mineraalaineid, klorofülli ja karotenoide, antioksüdante, aktiivseid ensüüme ja isegi asendamatuid aminohappeid.
¤ Värsked naadi-, põdrakanepi- ja maltsalehed on väga head salatitaimed.
¤ Tee smuutit umbrohust koos maitsvate puuviljadega, riputa peale näiteks kanepiseemneid ja saad suurpärase puhastava kokteili.
Teadlikult toitudes ja vajadusel ka toidulisandeid tarvitades on võimalik keha puhastusmehhanisme tõhusalt toetada. Lisainfot leiad Annely Sootsi kodulehelt SIIT
Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2012. aasta aprillis.
