Ilmavaatleja Piusa Juss: juuni pakub keskmist ja kuivavõitu ilma, jaanilaupäeval vihmast ei pääse
Tänavune maikuu paistis rohkem silma päikesepaiste rohkuse ja sademete vähesuse, kuivõrd soojuse poolest. Kui ennustasin eelmises ilmaloos, et tulemas on käesoleva sajandi kõige ilusam maikuu, siis seda võib hinnata tõele lähedaseks.
Kasutasin teadlikult sõna „ilus“, mis on pigem subjektiivne hinnang. Inimeste „oma ilus ilm“ on tihti erinev ja sõltub ka ootustest. Ilmselt ei tulnud lõppenud maikuu 21. sajandi kõige soojem – kolme aasta tagune mai lõi selle ikka üle. Tookord oli kuumi päevi (25+) märksa rohkem ja ööd soojemad. Aga ka vihma sadas rohkem ning rannikul ja saartel oli vahepeal suhteliselt jahe, seetõttu võib tänavune tõesti olla ilusam. Las igaüks otsustab ise.
Tänavune mai oli ühtlane. Näiteks Tallinnas oli kõige jahedamal päeval (öid siin ei arvesta) +13 ja kõige soojemal +23 kraadi, Tartus vastavad arvud 14 ja 27. See on mai kohta väga väike vahe. Üldiselt annavad need numbrid enam-vähem meie juunikuu mõõdu välja, kuid kindlasti pidanuks ööd olema sel juhul soojemad. Näiteks Tartus oli mais koguni 18 ööl miinimum +5 kraadi või külmem.
Kui tingimused on soodsad (lõunast või idast pärit õhumass, sobiv tuul ja selge ilm), võib tüüpilisel Eesti maikuul temperatuur tõusta üle 25 ja sageli ka 30 kraadi lähistele. Käesoleval kümnendil on neljal korral (2010, 2011, 2013, 2014) olnud maikuu maksimum 30 kandis või üle. Päevane miinimum on kümnendi kõigil aastatel seni märgitud ühekohalise arvuga.
Kui valitseb arktiline õhumass, puhub põhjatuul ja sajab vihma, langeb termomeetri näit alla 10, kuu esimesel poolel ka alla 5 kraadi. Täpselt samade tingimuste korral juulikuus naljalt 16-17 kraadist jahedamaks ei lähe. Seega on Eesti maikuu maksimumtemperatuurid sarnased südasuvele, aga miinimumid vähemalt 10 kraadi allpool. Nii tuleb reeglina kõige soojema ja külmema päeva erinevus üle kahekümne kraadi, mida näiteks tunamullu kujukalt tunda saime.
Tänavu jäi minu pakutud külmalaine ära. Jahedaim oli neljas viispäevak (16.-20. mai), aga ei saa ju nimetada seda külmalaineks, kui Tallinnas on sooja 13-17 ja Tartus 16-18 kraadi. Mais on sellised numbrid päris tavalised. Üllatav on võib-olla see, et põhjakaarest puhus tuul tänavu mais sagedamini kui lõunakaarest. Rääkisin sarnasest paradoksist ka mullu – eelmisel suvel ei puhunud peaaegu üldse põhjatuuli, ometi oli ilm normist jahedam.
Lõpuks ka (olematust) vihmast ja päikesepaistest. Tänavusel lehekuul oli vaid üks tõsine vihmapäev – 14. mai. Ülejäänud kordadel mõnel pool sadas ja mõnel pool mitte, suuri vihmakoguseid ei tulnud. Päikesepaistet oli esimesel dekaadil mõnes vaatlusjaamas arvatavasti ca 95% võimalikust. Mis see tähendab? Kui päike paistab kõigil päevadel tõusust loojanguni, on tegemist 100 protsendiga. 95% tähendab seda, et keskmiselt iga päev vaid paarkümmend minutit oli ilm pilvine.
Kõige tähtsam on siiski küsimus, mis saab edasi. Üldiselt kipub periood mai keskelt jaanipäevani olema sarnane, mis tähendab seda, et kui külmalainet nüüd ei tulnud, saabub see millalgi juuni esimesel või teisel dekaadil. Muidugi, juunis enam külmalaine korral temperatuur alla 10 kraadi ei lange.
Nädal 6.-12. juunini saab olema külmalaine, kuid mitte tugev. Pigem jääb temperatuur mere lähistel 13-17 ja mujal 14-19 kanti. Puhub päris kõva tuul, aga sademeid suurt ei tule. Kui see külmalaine on läbi, kerkib temperatuur 20 lähistele ja vaikselt üle selle, mis on juuni teises pooles loogiline, eriti sisemaal. Kui numbreid vaadata, tuleb juuni üpris sarnane tänavuse maikuuga, ainult ööd on soojemad.
Kas tuleb ka vihmaperiood? Ükskõik, kas meile meeldib või mitte, vajab põllumees praegu vihma. Lugu on selles, et mai ja juuni võivad olla pigem normist niiskemad, saaki see negatiivselt ei mõjuta, küll aga peaks suve teine pool olema kuivem. Vastupidiselt kuiv suve algus ja niiske lõpp on hullem. Aga Eestis kipub olema sedapidi. Ning vastuseks küsimusele: märkimisväärset vihmaperioodi juunis ei tule, aga juulis tuleb.
Seda, et jaanilaupäeva õhtu ilma ennustada on ülimalt raske, olen varemgi maininud. Võtame kas või eelmise aasta: 23. juuni algas väga ilusa ilmaga, südapäeval paistis kõikjal päike, sooja üle 20 kraadi. Aga siis läks ikka vihmale! 2008. aasta oli aga selline, kus 23. juuni hommikul ja päeval ning terve 24. juuni ladistas mis hirmus, aga jaaniõhtu oli kuiv. Seega saab ennustada, milline on ilm jaaniajal üldjoontes, aga konkreetsete tundide sademeid on raske ette näha.
Millegipärast arvan, et juuni kolmas dekaad tuleb kõige vihmasem, aga laussadu ei paku ühelegi päevale. Seega oleks lõplik ennustus: jaanilaupäeval sajab kohati hoovihma, päevasooja alates 18 kraadist saartel kuni 25 kraadini Lõuna-Eestis. Jaaniõhtul langeb temperatuur 14-17 kraadini. Tuleb parem kui mullu, aga halvem kui 2013. aastal, mil saime nautida viimase veerandsajandi ainsat kuiva jaanilaupäeva.
