Hoia sünnimärkidel silm peal!

Oma sünnimärgid võiks üle vaadata iga kolme kuu tagant. Kui mõni neist on muutunud või mõni ebatavaline juurde tulnud, pöördu kindlasti arsti poole!

Sünnimärke on pea igal inimesel. Iludusmärgid, ütles ema vanasti, kui tütar mõne sellise suhtes murelikuks muutus – et nii kole pruun lärakas või näsa. Tõsi, väike sünnimärk õiges kohas võib vahel tõesti äärmiselt seksikas olla, aga tänapäeval on hästi teada: sünnimärk ehk arstide keeles neevus võib olla melanoomi ohumärk. Igasugused muutused sünnimärgis peaksid nahaomaniku tegema ettevaatlikuks ja neid märgates on soovitatav arsti juurde minna. Igaks juhuks ja kontrolliks.

Jälgi ennast!
Nahavähi ravi on edukam, kui oskad end jälgida ja lähed arsti juurde õigel ajal.
Eriti hoolikalt peaksid oma nahka jälgima:
* noored naised ja vanemad mehed,
* need, kelle perekonnas on esinenud nahavähki,
* kahvatuma naha ja heledate silmadega inimesed, eriti need, kel tekib kergesti päikesepõletus ning kellele päike hästi peale ei hakka,
* inimesed, kellel on sünnist saadik olnud kehal suured pruunid sünnimärgid,
* elustiilist tulenevalt need, kes veedavad tööaja siseruumides, vaba aja aga väljas tugeva UV-kiirguse käes.
Oma sünnimärgid võiks üle vaadata umbes iga kolme kuu tagant. Riskirühma kuulujad peaksid seda tegema iga kuu. Kui märkad, et mõni neist on muutunud, kasvanud, veritseb või on mõni ebatavaline märk juurde tulnud, tuleb kindlasti arsti poole pöörduda.

Ettevaatust, päike!
Ultraviolettkiirgus on nii sarvkihist lähtuva nahavähi kui ka melanoomi riskitegur. Pidev UV-kiirgus suurendab just sarvkihist lähtuvate kasvajate riski, vahelduv intensiivne UV-kiirgus soodustab aga melanoomi teket. Esimest tüüpi nahavähi puhul mängibki kõige olulisemat rolli pidev päikese käes viibimine, melanoomiriski suurendavad ka päikesepõletused. Mida rohkem villidega kulgevaid päikesepõletusi elu jooksul on olnud, seda suurem on tõenäosus haigestuda. Kõige suuremaks ohuallikaks on just enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused. Sestap suuna lapsed mängima varjulisse kohta, pane neile selga kaitsev riietus, pähe peakate ning kasuta kindlasti päikesekaitsekreeme. Alla kuuekuused imikud ei tohiks üldse otsese päikesevalguse käes olla, ka ei soovitata nii väikestele titadele päikesekaitsekreeme.

Mõni soovitus kaitseks päikese eest:
* Kanna juba 30 minutit enne päikese kätte minemist kogu päikesele paljastatud nahale tublisti veekindlat päevituskreemi päikesekaitsefaktoriga (SPF) vähemalt 15, millel on kaitse nii UVA- kui UVB-kiirte vastu. Üks SPF peaks tähendama kaitset kuni 20 minutiks, ent see oleneb naha tüübist. Mida heledam on nahk, seda tugevama faktoriga päikesekreem vali (kõige kindlam on osta päevituskreem apteegist). Kreemitamist korda iga kahe tunni järel – suvel (ja soojal maal puhates) ka pilvistel päevadel ja pärast ujumist või higistamist. Ettevaatlik tuleks olla ka talvel mägedesse suusatama sõites: lumi nagu vesi ja liivgi peegeldab päikese kahjustavaid kiiri, suurendades päikesepõletuse võimalust.
* Ka täiskasvanud peaksid kandma kaitsvat riietust (õhku läbi laskvaid pikkade käistega pluuse, pükse, laia äärega mütse, päikeseprille). Mida tumedam, eredam ja tihedama koega on kangas, seda vähem UV-kiirgust seda läbib. Teadmiseks: läbi märgade riiete jõuab kehapinnani suurem hulk UV-kiirgust kui läbi kuivade.
* Päikesekiired on kõige tugevamad kella 10–16. Siinkohal aitab lihtne reegel: ajavahemikul, kui su vari on lühem kui sa ise, püsi varjus.
* D-vitamiini vajaliku portsu saad ohutumalt kätte toidust ja vitamiinilisanditest kui päikese käes peesitamisest.
Looduslikust päikesekiirgusest on veelgi ohtlikum solaarium: Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas 2009. aasta suvel ametlikult, et solaariumid kuuluvad kõrgeima riskiga kantserogeensete (vähki tekitavate) tegurite gruppi ning kiirgavad kolm korda enam kahjulikke UV-kiiri kui kümme aastat tagasi. Teisisõnu: nendel, kes kunstpäikest pidevalt tarvitavad, suureneb melanoomioht tervelt 75%! Sestap on nii mõneski Euroopa riigis lausa riiklikult keelatud alla 16aastaste solaariumiskäimine. Eestis seda keeldu seni pole. Sellest hoolimata soovitus lapsevanemaile: hoidke lapsed, kas sünnimärkidega või ilma, igasugusest solaariumist eemal!

Nahavähk
* Tegu on naha mittemelanoomse kasvajaga, eelkõige basaal- ja lamerakulise nahavähiga, mis lähtub naha sarvkihist.
Nahavähki on mitu tüüpi:
– aktiiniline ehk päikesesarvestumus on üks kõige sagedasemaid nahavähi varajasi vorme, mis võib areneda invasiivseks lamerakuliseks vähiks. Päikesesarvestumus võib tekkida igaühel korduvast päikesekiirgusest, kusjuures nahka mõjutab ka elu jooksul saadud kiirgusdoos kokku.
– basaalrakk-nahavähi korral tekib nahale sõlmjas vohand või punetav ja ketendav laik, mis hiljem haavandub; see vähk on aeglase kasvuga ja reeglina ei levi organismi teistesse organitesse ega anna siirdeid, kuigi väike risk siiski jääb.
– lamerakk-nahavähi tunnused on samad mis eelmisel, aga see võib intensiivselt vohama hakata ning anda siirdeid, levides lümfisõlmede ja vere kaudu teistesse organitesse ja kudedesse.

Melanoom
* Melanoom on nahavähi ohtlikem vorm, mis tekib naha pigmenti tootvatest rakkudest ehk melanotsüütidest, mis võivad paikneda nahas, aga ka silmas ja limaskestadel.
* Eriti palju on pigmendirakke nn sünnimärkides. Sünni ajal paikneb inimese kehal siiski vaid 1% neevustest (neid nimetatakse kaasasündinud neevusteks), enamik neist tekib hiljem. Kui sul on üle 100 neevuse, kasvab risk haigestuda umbes 50 korda. Kui ühel vanemaist on neevusi palju, tekib neid tõenäoliselt palju ka lastel.
* Enamasti on neevused korrapärased, ent võib esineda ka düsplastilisi ehk atüüpilisi neevusi, mis erinevad normaalsetest sünnimärkidest kuju, struktuuri ja pigmendimustri poolest. Need on ebakorrapärase pigmentatsiooniga, varieeruva värvi ja ebaühtlase servaga ning suurema läbimõõduga kui tüüpilised neevused. Atüüpiline neevus võib muutuda pahaloomuliseks, aga ei pruugi: vaid 25% juhtudest on see nahamelanoomile eelnev seisund. Risk haigestuda on suurem, kui nahal on palju ebakorrapäraseid neevusi. Täpne diagnoos, kas tegu on düsplaasia või algava pahaloomulise kasvajaga, selgub ainult raku-uuringuga.
* Mida tumedam nahk inimesel on, seda vähem neevusi tekib.
* 10% kõikidest melanoomidest on perekondlikud: kui kahel esimese astme sugulasel (ema, isa, õde, vend, lapsed) on diagnoositud melanoom, suureneb tõenäosus haigestuda 50%.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2011. aasta juunis.