Eesnäärmevähi patsiendid asutasid liidu


Eesnäärmevähi patsiendid asutasid liidu
Foto: Heiki Rebane

Eile õhtul toimunud eesnäärmevähi infopäeval moodustati Eestis esimene eesnäärmevähi patsiendiorganisatsioon. Eesnäärmevähk on Eestis enim diagnoositud kasvaja meestel, kuid organisatsiooni eestvedajate sõnul tuleks meil palju aktiivsemalt tegeleda haiguse ennetus- ja teavitustööga.

Loe veel

Uue ühenduse eesmärk on jagada infot eesnäärmevähi kohta, pakkuda tuge patsientidele ja nende lähedastele ning toetada kaasaegse ravi kättesaadavust Eestis.
„Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis ametlikult saanud umbes 10 000 meest, aga kuna haigus kulgeb ilma sümptomiteta, kannab seda endalegi teadmata kaasas ilmselt mitu korda rohkem mehi,“ rääkis eesnäärmevähi patsiendiorganisatsiooni eestvedaja Kalev Lehtla, kes sai eesnäärmevähidiagnoosi juba 11 aastat tagasi.
Kuna haigusel pole sümptomeid, on oluline ennetus- ja teavitustöö, mis julgustaks keskealisi mehi arsti poole pöörduma regulaarselt ka siis, kui välised ilmingud puuduvad. „Süsteemne meeldetuletamine aitaks tõenäoliselt päästa sadade meeste elusid, kuid täna puudub meil ühtne süsteem, mis selle vastutuse enda peale võtaks ja vajalikud otsad kokku viiks.“
Kalev Lehtlat õhutas patsiendiorganisatsiooni looma ka halb isiklik kogemus. „11 aastat tagasi vähidiagnoosist teada saades selgus, et mul ei olegi oma murega kuhugi pöörduda, et ma ei kuulu justkui ühtegi Eestis olemas oleva tugiorganisatsiooni sihtgruppi,“ sõnas Kalev Lehtla. „Loomulikult olin rääkinud arstidega ja nemad teevad oma tööd parimal võimalikul viisil. Kuid puudus võimalus inimlikult selgitust, tuge ja abi saada.“
Lehtla lisas, et Eestis on olemas küll mitmed naiste vähihaigustele suunatud organisatsioonid, kes tegelevad aktiivselt näiteks rinnavähi- ja emakakaelavähiga, kuid eesnäärmevähi patsiendina tunneb ta, et mehed on jäänud täielikult tagaplaanile.
„Maailmas on tohutult palju infot ja diskusiooni eesnäärmevähi ja üldse meeste tervise teemal, kuid Eestis see praktiliselt puudub,“ märkis Kalev Lehtla. „Organisatsiooni eesmärgiks on kindlasti tõmmata rohkem tähelepanu mitte üksnes eesnäärmevähile, vaid meese tervise temaatikale laiemalt. Organisatsiooni loomisel lähtume eelkõige Euroopa katuseorganisatsiooni Uomo põhimõtetest. Arstide igapäevane töö on haiguste ravimine, aga miks ei võiks ka Eestis olemas olla inimeste organisatsioon, kes nende tegevust toetab.“
Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogi dr Helis Pokkeri sõnul on patsiendiorganisatsioon sisuliselt patsiendi hääl ühiskonnas, mis aitab probleemsetele kohtadele tähelepanu juhtida. „Paljusid haiguste vältel ette tulevaid küsimusi ja probleeme on hea arutada lisaks raviarstile ka patsientidel omavahel. See pakub lisatuge nii haigetele kui nende lähedastele. Patsiendi jaoks on kindlasti oluline tunda, et ta ei ole üksi,“ rääkis dr Helis Pokker. „Arenenud riikides on selliste organisatsioonide praktika oluliselt suurem. Läbi taoliste ühenduste on võimalik paremini organiseerida patsientidele ja lähedatele suunatud meditsiinilist ja mittemeditsiinilist koolitust ning nõustamist. Ja patsiendiorganisatsioonid on sageli kaasatud uute ravimeetodite rakendamise ja kättesaadavuse protsessi.“

Seotud lood:

Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos.

Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks. Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Nii on haiguse leiu tõenäosus meestel vanuses alla 40 eluaasta vaid 1 juhtum 10 000 mehe kohta, vanuses 40-59 on sama näitaja 1 juhtum 103 mehe kohta ja vanuses 60-79 juba 1 juht 8 mehe kohta. Ameerika andmetel diagnoositakse eesnäärmevähk ühel mehel kuuest, aga õnneks vaid üks mees 33-st sureb eesnäärmevähki. Seega on osa eesnäärmevähkidest varjatud kuluga ja ei ohusta otseselt mehe elu, samas kui osa vähijuhtumeid, eriti noorematel meestel, võivad olla väga agressiivsed. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist eesnäärmevähi käsitlustes.

Enamik eesnäärmevähi juhtumeid saavad alguse näärmelisest koest. Eesnäärmevähk kasvab haiguse algfaasis aastate jooksul aeglaselt. Varem või hiljem kasvab eesnäärmevähk siiski läbi eesnäärmekapsli ümbritsevatesse kudedesse. Samuti annab haigus siirdeid mööda lümiteid ja ka kaugemale, sagedamini luudesse.

Allikas: cancer.ee

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare