• Lepatriinusid on väga palju erinevaid ning neil on ka väga vahvad nimed. Lisaks lepatriinule, kes on tubli aiakahjurite hävitaja, on olemas ka õnnetriinu ja lutsernitriinu, kes söövad jahukastet põhjustavaid seeni. Kuid Kesk-Aasias ja Kaug-Idas elavad kõrvitsatriinu ning kartulitriinu on ise ohtlikud taimekahjurid. Suurbritannias kasvatatakse lepatriinusid aedade kaitsmiseks lehetäide eest. Austraalias elutsev lepatriinu Rhodalia cardinalis  viidi  USAsse košenillitäi hävitamiseks. Lepatriinude kasutamine kahjurputukate hävitamiseks  tsitruseliste  kasvandustes oli tõhusam kui mürgitamine. 
  • Uskumuste järgi näitab lepatriinu täppide arv tema vanust. Sellel arvamusel pole mingit tõepõhja. Lepatriinu täppide arv aja jooksul ei muutu
  • Seitsetäpp-lepatriinu punast või oranžikat värvi kattetiibadel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised. Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest. Näiteks kakstäpp-lepatriinu võib olla nii punane mustade täppidega kui ka vastupidi.
  • Mõnel pool on lepatriinut kasutatud ka rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu mummuline putukas aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu.
  • Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Tema abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu
  • Lepatriinud võtavad mõnikord ette hulgirändeid. Teel üle mere võivad putukad väsida ja merre kukkuda. Kaldale uhutud lepatriinusid on rahvauskumustes peetud sõja endeks.
  • Lepatriinu peab nii hästi tarkadele kui muilegi isikutele tulevikku kuulutama. Loomake võetakse peo peale ja lastakse lendu, kus juures hoolsalt tähele pannakse, missugusesse taeva kaarde ta lendab. Pöörab ta lõuna poole, loodetakse ettevõttele kordaminekut; pöörab ta põhja poole, äpardust. Usutakse ka, et lepatriinu tarkadelt võib teateid tuua, mida haiguse puhul ehk hädaajal ette võtta. Lepatriinut lendu saates küsitakse vahel:

Lepatriinu, lepatriinu,
kust poolt sõda tuleb,
Tartu poolt või Tallinna poolt?

Vaadatakse, kuhu taevakaarde lepatriinu lendab ja arvatakse sealt poolt sõda tulevat. Samuti küsivad tütarlapsed, kust poolt peigmees tuleb. Lepatriinu pannakse ka karja kadumise puhul lendama; kuhu poole ta lendab, seal on kari.

  • Lepatriinu erk värvikombinatsioon peab vaenlastele näitama tema mittesöödavust. Kui aga lepatriinu jääb siiski hätta, oskab ta ka vaenlase ees surnut teeselda
  • Rahvasuus on lepatriinul palju hüüdnimesid: kirilind, lepalind, lepatiiu, maarjakana, käolehm 

Allikad: Loodusajakiri.ee; Wikipedia