Vitamiinid – millised, milleks ja kellele?


Vitamiinid – millised, milleks ja kellele?
MorgueFile

Nõrgenenud immuunsüsteem, väsimus ja stress on külma ja pimeda aja hädad. Organismi aitavad üles putitada vitamiinid, aga milliseid vitamiine ja millises koguses tarvitada?

Kas laps vajab vitamiine?

Lapsed, kes toituvad tervislikult ja kelle söögilaual on regulaarselt nii täisteratooted kui ka värsked puu- ja juurviljad, saavad oma igapäevase vitamiinivajaduse kaetud loomulikul teel.

Samas aina enam näevad vanemad ise ning näitavad ka uuringud, et regulaarne ja tervislik toitumine ei ole sageli au sees. Ühelt poolt võib see olla kiire elutempo küsimus, mis ei jäta koduseks toiduvalmistamiseks aega ja tingib sagedase valmistoitude tarbimise. Teiselt poolt, kui lapsevanemad ka üritavad jälgida kõiki tervisliku toitumise juhiseid ja neid lastele edasi anda, jäävad lapsed ikka lasteks ning tihti eelistatakse rämpstoitu, mille vitamiinide- ja mineraalidesisaldus on väike.

Mõlemal eelkirjeldatud juhul on peale toidus kasutatavate komponentide veel üheks vitamiinisisaldust pärssivaks teguriks seik, et vitamiinide hulk toidus väheneb, mida enam seda töödeldakse.

Mitmed uuringud on näidanud, et kombinatsioon täisväärtuslikust toidust ja toidulisanditest on parim lahendus. Põhjuseks on asjaolu, et lapsed vajavad organismi kiire arengu tõttu teatud vitamiine isegi rohkem kui täiskasvanud ning tarviliku taseme saavutamiseks ei pruugi isegi tervislikust toitumisest piisata.

Kuigi toidulisanditel on kasvuetapis tähtis roll, ei tohiks unarusse jätta ka laste tervislike toitumisharjumuste kujundamist. Toidulisandite manustamisel juures on eriti oluline see, et lastele antaks just neile mõeldud tooteid.

Lastele vajalikud vitamiinid 

Meie hämaras Eestis ja ka teistes Põhjamaades, kus päikest suurel osal aastast napib, on suur roll D-vitamiinil. See aitab organismil omastada kaltsiumi, mis mõjutab suuresti ka luustikku. Samuti on sel tähtis roll immuunsüsteemile.

Asjatundjad soovitavad lastel ja noortel D-vitamiini kasutada aasta ringi. 

Lapsed viibivad palju suurtes kollektiivides.Seal on reeglina kärarikas, mis võib tekitada stressi ja mõjuda halvasti psüühikale. Lasteaiavõi koolistressi puhul vajab organism B-grupi vitamiine ja magneesiumit.

C-vitamiin annab reipa enesetunde ja aitab organismil võidelda viirushaigustega. 

A-vitamiin parandab nägemist ja hoolitseb naha tervise eest. 

Loe veel

Luude kasvuks ja arenguks on vajalikud kaltsium, fosfor, magneesium ning C-, D-, E- ja K-vitamiinid.

Lapse organism on veel nõrk ja haigustele vastuvõtlik. Immuunsust aitavad tugevdada A-, E-, C-vitamiin ning mineraalidest kaltsium, magneesium, tsink, seleen ja kroom.

Noortele vajalikud vitamiinid

Ka noorte puhul kehtib soovitus tarbida D-vitamiini aasta läbi. Kuna noortel võib lasuda aina muutuvas keskkonnas tugev pinge, on suur roll B-vitamiinidel, mis osalevad ainevahetusprotsesside regulatsioonis ning aitavad vältida kehalist ja vaimset kurnatust. B1-vitamiin on oluline noortele sportlastele, sest vabastab süsivesikutest energiat.

Need noormehed ja tütarlapsed, kes on välistanud oma toidust kindlad toiduained või toiduainete rühmad, peavad ka vitamiine juurde tarbima. Kui on mindud taimetoitluse teed, on tarvis regulaarselt kontrollida vere hemoglobiinisisaldustja vajadusel manustada juurde rauda. Kui inimesel on laktoositalumatus ja piimatooteid ei tarvitata, on vaja juurde võtta kaltsiumi.

Eakatele vajalikud vitamiinid

Eakate puhul on vitamiinide vajadust mõjutavaks teguriks organite pideva funktsioneerimise vähenemine – seda isegi siis, kui haigusi ei eksisteeri. Suurt rõhku tuleb pöörata toidusedelile ja tasakaalustatud toitumisele. Sarnaselt muude vanuserühmadega viib ühekülgne toitumine mineraalide ja vitamiinide defitsiidile, mis võib põhjustada südame-veresoonkonnahaigusi, osteoporoosi
ja immuunsuse langust.
Vananemisest tingitud protsessidega muutub organismi vajadus teatud toitainete järele. Lihaskoe ja luumassi vähenemisega on vanemaealistel tarvis kasutada kaltsiumi ja D-vitamiini. Eriti suur oht kukkumisest tingitud murdude tekkeks on menopausi läbinud naistel, sest alanenud östrogeenitase halvendab kaltsiumi imendumist.

Kaltsiumipuudus aeglustab pulssi, põhjustab unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, lihastõmbluseid ja arteriaalset hüpotensiooni.

Kaltsiumi imendumiseks peensoolest on vajalik D-vitamiin ning kuigi selle peamine allikas on päikesevalgus, tuleb arvestada, et vananemine vähendab organismi võimet D-vitamiini ise sünteesida. Samuti võib selle imendumine olla häiritud peensoolehaiguste korral.

B-grupi vitamiinide puudusega käib enamasti kaasas väsimus, ärrituvus, mäluhäired, unetus, isupuudus ja seedeprobleemid. Depressiooni ennetamisel on määrava tähtsusega foolhape, mida kipub just vanemaealistel organismis keskmisest vähem olema. Foolhape stimuleerib serotoniini tootmist ning leevendab väsimuse, apaatia ja dementsuse sümptomeid.

Tuleks arvestada, et vitamiinide ja mineraalide defitsiiti võivad vanemaealistel peale ühekülgse toitumise põhjustada veel kaasuvad haigused ja ravimite tarvitamine.

A-vitamiini defitsiidis võivad olla suhkruhaiged ja hüpotüreodismi all kannatavad eakad. C-vitamiin on vajalik toetuskomponendina ateroskleroosi, igemehaiguste, ekseemide, reuma, diabeedi ja osteoporoosi ravis, viimast koos B-grupi vitamiinide, kaltsiumi ja magneesiumiga.

Vitamiini manustamine 

Tabletipurgil näidatud või arsti välja kirjutatud annust ei tohiks kindlasti ületada. Tõde „mida rohkem, seda parem” alati ei kehti.
Erandkorras võib mõningate vitamiinide-mineraalide lubatud koguseid ületada, aga seda enne arsti või apteekriga konsulteerides. Oluline on ka silmas pidada, et enamik vitamiine ei ole mõeldud aasta ringi manustamiseks, vaid neid võetakse kuuridena, mille pikkus on kaks kuud 2–3 korda aastas.

Magusa maitse tõttu võivad väikesed lapsed seostada vitamiine kommi söömisega, aga kindlasti ei tohiks ületada vanuse või kaalu põhjal ette antud päevast annust. Samuti tasub meeles pidada, et vitamiine peab manustama koos toiduga.

Multivitamiinid Kuna kõik vitamiinid ja mineraalid töötavad koos teatud proportsioonides, on mõistlik kasutada multivitamiine, kus on täpselt välja arvutatud kogused ning arvestatud nende koosmõju.

See, kas eelistada multivitamiine, sõltub probleemist. Kui laps on kehv sööja ja organismis jääb toitainetest puudu, tasub võtta multivitamiine.

Kui ilmnevad konkreetse vitamiini vaeguse tundemärgid, tuleks juurde võtta just seda. Alati tasub pidada nõu apteekriga.

Allikas: Eesti Ekspressi erileht Terve Pere, oktoober 2014.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare