Vererõhk muutub vanusega ja seda peab mõõtma vähemalt kord aastas

 (3)
8VK_5821
8VK_5821Foto: Vallo Kruuser

Rohkem kui pool sajandit tagasi avastati, et kõrgenenud vererõhk on oluline südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Tänapäeval on teada, et kõrgvererõhktõbi on peamine surmapõhjus ja seda haigust põeb 1/6 maailma elanikkonnast.

“Kui inimesel on kõrge vererõhk, suureneb risk haigestuda südamelihase infarkti, südamepuudulikkusesse, ajuinsulti või neerupuudulikkusesse,” kinnitas Tartu Ülikooli kardioloogiakliiniku teadur Martin Serg.

Küsimusele, kui sageli peaks inimene laskma oma vererõhku kontrollida, vastas dr Serg, et see oleneb konkreetse inimese varem mõõdetud vererõhuväärtustest.

“Iga inimene peaks mõõtma oma vererõhku vähemalt kord aastas. Kui vererõhk on kõrgenenud ja saadakse ravi, peaks vererõhku mõõtma sagedamini. Üha rohkem levib kodus vererõhu mõõtmine, inimene soetab endale aparaadi.” Arsti sõnul on see positiivne selles suhtes, et patsiendil on vastuvõtule tulles arstile ette näidata hulk mõõtmistulemusi ja nende põhjal on kergem raviotsuseid teha.

Sageli kuuleme, et kui vanematel on kõrge või madal vererõhk, võib see lastelegi edasi kanduda. Dr Martin Serg seda ümber ei lükanud, vaid kinnitas, et kõrge vererõhk on osaliselt pärilik, osalt ka keskkonnast tulenev haigus.

Seotud lood:

“Arvatakse, et kolmandikul kuni pooltel patsientidest on see haigus pärilik. Olenevalt sellest, mis on vanemal põhjustanud madala või kõrge vererõhu, võib mõlemal puhul olla tegu päriliku tekkega,” rääkis dr Serg.

Vererõhk muutub vanusega

Inimese vererõhk muutub vanusega. “Süstoolne ehk ülemine tõuseb pidevalt ja diastoolne ehk alumine vererõhk kuni 50. eluaastani, misjärel tekib kerge diastoolse vererõhu langus. See on seotud arterite jäikuse suurenemisega, mis on paratamatu vananemisprotsess.”

Arsti sõnul võib vererõhk muutuda vähesel määral ka lühikeste perioodide jooksul. Seetõttu on soovituslik mõõta rõhku mitu korda ja võtta arvesse mõõtmiste keskmised. Vererõhk võib muutuda ka ööpäeva jooksul. Öösel see näiteks langeb, varahommikul aga on päevasest kõrgem.

“Ebanormaalselt palju kõikuv vererõhk on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Mitmed vererõhku langetavad ravimid vähendavad ka rõhu kõikumist,” möönis Serg.

Madal või kõikuv vererõhk

Loe veel

Mõnel inimesel võibki sümpaatilise närvisüsteemi eripärast tingituna olla pidevalt madal vererõhk ja inimene ise seda ei taju. Samas võib esineda sümptomeid nagu istuvast asendist püsti tõustes pearingluse tekkimine.

“Ohtlik on sel puhul madal vererõhk, kuna inimene võib pearingluse tõttu kukkuda ja ennast vigastada. Madal vererõhk võib olla üks osa ägedast haigusest nagu südame rütmihäired. Terviseprobleemina on ülekaalus kindlasti kõrgenenud vererõhk, mis vähendab inimese eluiga ja elukvaliteeti,” nentis Martin Serg.

Küllalt palju on neid inimesi, kellel on madala vererõhu pärast väga halb olla ja nad peavad hommikuti jooma kanget kohvi. Kõrgvererõhktõve ravi eesmärk ei ole arstide sõnutsi langetada vererõhku väga madalale. Madalad vererõhu väärtused võivad olla inimestele samuti kahjulikud.

Vererõhuprobleemide all kannatajad peavad vältima alkoholi liigtarvitamist. Kõrge vererõhu puhul on doktor Sergi soovitusel esmane ravivõte eluviiside muutus. Loobuda tuleks suitsetamisest, toituda tervislikult ja süüa rohkelt köögivilju ning tarbida väherasvaseid piimatooteid. Samuti tuleks süüa väherasvaseid toite. Kindlasti tuleb mõelda kehakaalu langetamisele.

Kohvisõpradele võib rahustuseks öelda, et vererõhuprobleemide olemasolul võib seda jooki tarbida mõõdukalt, mitte üleliia. Kui kõrge vererõhuga inimese vererõhuväärtused on kontrolli all, võib reisida ka lõunasse ja seal mõõdukalt päevitada.

Raviskeemist tuleb kinni pidada

Lisaks täiskasvanutele võib vererõhuprobleeme esineda ka lastel. Nendel juhtudel tuleb doktor Martin Sergi sõnul mõelda kindlatele haigustele. Kahtlustama peaks ennekõike neeruhaigusi, mis võivad kõrgenenud vererõhku põhjustada. Peamine riskitegur lastel kõrgvererõhu tekkeks on pärilikkus ja ülekaal.

Iga haigusega on nii, et mida varem arsti poole pöörduda ja ravi alustada, seda parem. Kui kõrge vererõhu tõttu on alustatud rõhku langetavat ravi, peab järgima tervislikke eluviise. Ravi muudatused tuleks kindlasti läbi arutada oma raviarstiga. Inimene ise vererõhu muutusi ei tunneta.

Kindlasti pole korrektne selline käitumine, et täna on mul parem ja ma ravimit ei võta. See võib põhjustada hoopis tervise halvenemise. Ravimeid tuleb võtta regulaarselt ja kindlatel kellaaegadel. Nii vererõhu jälgimine kui südame-veresoonkonna haiguste vältimine on meie enda teha.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare