Valuraviarst: vähene füüsiline aktiivsus, ebatervislik toit, ülekaal ja sundasend loovad eeldused valude tekkeks
Valu on inimese kehale koormav, ebameeldiv ning püsiv valu vähendab kahtlemata ka elukvaliteeti. Anestesioloog ja Eesti Valu Seltsi president dr Boris Gabovitš kinnitab, et Ida-Tallinna Keskhaiglas on olemas kõik võimalused, et inimese valu põhjus välja selgitada.
Dr Boris Gabovitš kinnitab, et valuravikabinet töötab just valu põhjustele jälile jõudmiseks ning valu leevendamiseks. Inimesed ei tohi valu kannatada. See eksiarvamus, et valu peab kannatama, ei pea paika! Patsiendid ütlevad tihti: “Jumal kannatas ja meie peame kannatama.“ Piiblit on uuritud igapidi ja igas keeles, aga sõna valu pole seal kordagi mainitud. Seal mõeldakse kannatuste all midagi muud.
Lahendus ei ole iseseisvalt suurte koguste valuvaigistite võtmine. Apteegist iseseisvalt ostetud valuvaigistid kõlbavad vaid esmaabiks. „Kui valu on inimest vaevanud pidevalt juba pool aastat, võib öelda, et tegemist on kroonilise valuga ning siin on kindlasti vaja spetsialisti abi. Mõne valu korral isegi varem. Operatsioonijärgne valu, mis kestab üle kahe kuu, on juba krooniline,“ räägib dr Gabovitš. Ta lisab, et kroonilist valu on lihtsam ennetada kui pärast terve elu ravida.
Kõige lihtsam ennetamise viis on õigeaegne ja korralik ägeda valu ravi, mis võimaldab paljudel juhtudel kroonilise valu tekkimist ära hoida. Kahjuks mitte alati. Mida varem alustada valuraviga, seda suurem on tõenäosus sellest jagu saada.
Tihti, kuid mitte alati, kaasneb krooniline valu mõne teise haigusega. Tulenevalt ühiskonna vananemisest ja sellega seotud krooniliste haiguste kasvust on viimastel aastakümnetel kasvanud ka valuravi patsientide hulk. Valu Seltsi presidendi sõnul on peamiseks eesmärgiks inimeste elukvaliteedi parandamine. „On haigusi, mida meil õnnestub ravi käigus välja ravida, kuid on ka neid, mida välja ravida ei ole võimalik. Meie eesmärk seisneb selles, et inimene osaleks aktiivselt igapäevases elus ja elaks valuvabalt,“ tõdeb dr Gabovitš.
Kõige sagedasemateks kaebusteks on valuraviarsti sõnul selja-, liigese- ja vähivalud ning fibromüalgia. Selliste kaebustega abi otsivate inimeste hulk üha kasvab ning sagedasti ka noorte patsientide arvelt. „Mitmed kroonilised valud, eriti noorte seas, saavad sageli alguse eluviisist. Vähene füüsiline aktiivsus ja sellest tulenevad nõrgad lihased, ebatervislik toitumine ja ülekaal, sundasendis arvuti taga istumine jne loovad eeldused hilisemate valude tekkeks,“ selgitab Gabovitš.
Tänavu 5. detsembril möödub 10 aastat päevast, mil Ida-Tallinna Keskhaiglas avati valukabinet. Esimene patsient käis valuraviarsti vastuvõtul 2007. aasta märtsis. Valuteenistuse järjepidevust ilmestab tõsiasi, et patsient, kes oli 2007. aastal esimeste patsientide hulgas, on tänaseni dr Gabovitši püsipatsient.