Valju muusika sagedase kuulamise tõttu võib kuulmine halveneda juba keskeas


Valju muusika sagedase kuulamise tõttu võib kuulmine halveneda juba keskeas
MorgueFile

Kuulmine langeb aastate jooksul tasapisi ja esialgu jäävad kuulmata tasased helid. Kuulmislangusele aitab aga tublisti kaasa müra. Vahet pole, kas tegu on sõna otseses mõttes lihtsalt müraga, näiteks tööstusmüra või liiklusmüra, või meloodilise heliga ehk muusika väga kõvasti kuulamisega.

„Mis sa ütlesid? Ära pobise oma nina ette, räägi nii, et inimesed aru saavad! No mis sa karjud, ega ma kurt ole!“ Üsna tüüpiline kahekõne vanaemaga või pensionieas naabritädiga.
Ida-Tallinna Keskhaigla kuulmiskeskuse juhataja audioloog dr Liina Luht ütleb, et tegelikult ei kuule eakas tihtipeale tõepoolest hästi ehk tema kuulmistase on tublisti langenud. Kusjuures ei kuule ta just vaikseid helisid. Tugevamaid küll ja neid tajub kuulmislangusega inimene sageli eriti teravalt, mistõttu on need talle ekstra ebameeldivad.
„Kuulmine langeb aastate jooksul tasapisi. Esialgu jäävadki kuulmata tasased helid, aga kuni kõnest aru saadakse, ei nähta selles probleemi. Kui kuulmislangus tekib äkki, trauma või haiguse tagajärjel, siis minnakse küll enamasti kohe tohtritelt abi otsima,“ räägib Liina Luht.

Seotud lood:

Mis kõrvas toimub?

Loe veel

Kõrv on üpris komplitseeritud organ. Sisekõrvas on karvarakukesed, mis annavad kõrva saabunud signaali ehk heli edasi kuulmisnärvile. Aastatega karvarakukeste hulk väheneb ja sestap halveneb ka kuulmine.
Kuulmislangusele aitab tublisti kaasa müra. Vahet pole, kas tegu on sõna otseses mõttes lihtsalt müraga, näiteks tööstusmüra või liiklusmüra, või meloodilise heliga ehk muusika väga kõvasti kuulamisega. Kuulmiskahjustuse põhjuseks on müra tugevus ja see, kui tihti ning kui kaua korraga me müra käes viibime. Väga tugeva müra, näiteks kahuripaugu tõttu võib ka päris kurdiks jääda.
Mida vanasti tegi tööstusmüra, teeb nüüd vali muusika
Luhti sõnul esineb kuulmislangust tervelt 20% elanikkonnast. Eestis on niisiis laias laastus
260 000 inimest, kes kuulevad halvemini, kui peaks.
Kuulmislangusega inimeste hulk suureneb kogu aeg. Põhjuseks inimeste eluea pikenemine, aga ka olmemüra. Luht juhib tähelepanu tõsiasjale, et olmemüra ohustab just noori inimesi ehk neid, kes põhiliselt kahjustavad oma kõrvu liiga valju muusika kuulamisega: kogu aeg klapid kõrvas, ööklubides on lärm lausa kõrvulukustav, rokk-kontserdid...
See tähendab, et praegusel noorel põlvkonnal võib kuulmislangus avalduda juba nooremas keskeas.

Ega kinoski heliga suurt parem pole. „Mulle tundub, et seal on heli, eriti reklaamide ajal, liiga vali. Keegi peaks kindlasti helitugevuse ära mõõtma,“ arvab Luht.
Tööstusmüra, mis oli vanasti pikki aastaid kuulmislanguse põhjuseks , on tööandjad praeguseks peaaegu kõrvaldanud. Jälgitakse väga hoolega, et müras töötajad kannaksid kaitsevahendeid, vastasel korral on töötajal õigus kaebus esitada ja järgnevad õige ranged sanktsioonid, mis mõjuvad juba tööandja rahakotile.
On kõrvahaigusi, mis põhjustavad kuulmislangust, näiteks keskkõrvahaigused. Ka mõned ravimid võivad kuulmist kahjustada. Kuulmislangusel võivad olla ka geneetilised põhjused.

Millal kuulmismuredega peaks arsti juurde minema?

Dr Luhti sõnul on siin levinud vana, vähemasti Eestis paljude haiguste puhul tüüpiline häda: arsti juurde minnakse liiga hilja. Tihti teeb asja keerulisemaks ka vanemate inimeste põikpäisus ja tahtmatus tunnistada, et tal on midagi viga.
„Inimene tuleb arsti juurde alles siis, kui ta enam teiste kõnest aru ei saa. See aga tähendab, et tal on juba keskmine või raske kuulmislangus,” teab Luht.
Kes tunneb, et kuuleb halvasti, peaks alustama käigust perearsti juurde. Osal perearstidest on olemas aparatuur, millega kuulmise taset määrata. Kel ei ole, peaksid inimese saatma edasi kõrvaarsti juurde.
Spetsialistide arvamus on aga, et kuulmislangusega inimeste väljaselgitamiseks peaks hakkama tegema sõeluuringuid, nagu seda tehakse näiteks rinna- ja emakakaelavähi avastamiseks. „Kui alustada kuulmislangusega inimeste rehabilitatsiooniga varakult, on kasutegur suurem. Nii harjub inimene mõttega, et vanemas eas, kui kuulmine on veelgi langenud, tuleb hakata kuuldeaparaati tarvitama,“ ütleb Luht.
Kuulmist saab ka ise testida. Internetis on olemas vastavad leheküljed, Google’isse tuleb sisse toksida märksõnad „hearing test“ (kuulmistest – ingl k). Testid ei sõltu keelest, vaid koosnevad kombinatsioonist täishäälik-konsonant-täishäälik, näiteks „afa”, „aša” jne. Seega on võimalik neid kasutada n-ö rahvusvaheliselt. Netitestidega ei saa küll päris täpselt kuulmisläve määrata, aga vähemasti annavad need vihje, et kõik ei ole korras.

Vanem inimene pelgab moodsat kuuldeaparaati

Kui kuulmine on langenud, tuleb kasutusele võtta kuuldeaparaat. Luhti sõnul on aga nendega nagu aastakümneid tagasi prillidega: vanemad inimesed ei taha neid kanda. Neile tundub, nagu see paneks külge sildi: ma olen vana ja haige. Prillidega on praeguseks hästi läinud, need on moes ja mõni täiesti korras nägemisega inimenegi paneb nullklaasidega prillid ette, peaasi, et moekaid raame saaks kanda.
„Sellest 20 protsendist kuulmislangusega inimestest, kes tegelikult vajaks tehnilisi abivahendeid, kasutab neid väike osa,“ nendib Luht kurvalt. Tänapäevased kuuldeaparaadid on teinud läbi samasuguse arengutee nagu telefonid. On olemas bluetooth-ühendused, kaugjuhtimispuldid – teisisõnu nutiaparaadid. Paraku ei tule nii mõnigi eakas enam sellise keerulise tehnikaga toime, ka näpud on pisikeste nuppude nokkimiseks töntsiks jäänud. „Päris paljudel vanadel on aga stigma: nad lihtsalt ei taha osata aparaadiga ümber käia,“ lisab Luht. Sama tuleb tihti ju ette ka arvutite või keerukamate kodumasinate jms puhul.
Kuulmise rehabilitatsioon ei koosne siiski ainult kuuldeaparaadi kõrva taha riputamisest. Vaja on ka nõustamist, nii vaimset kui ka tehnilist.
Ühtki profülaktilist või ravivat rohtu kuulmise langemise vastu pole. Muidugi, tervislikud eluviisid ja positiivne ellusuhtumine on siingi kasuks – nagu kogu organismi puhul. Ja olmemüra saab ju ise üldjuhul vältida.
Neile, kel kuulmine on pea täiesti kadunud ja kes ühestki muust tehnilist abivahendist abi ei saa, on võimalik paigaldada sisekõrvaimplantaat, mille maksab kinni haigekassa.

Elukiri

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare