Vähki saab ennetada

 (1)
Vähki saab ennetada
---

Vähki surrakse ja vähiga elatakse, aga seda haigust saab ka ennetada.

Euroopas on vähk surmahaigustest esikohal. Selle raviks on välja kujundatud kindlad raviskeemid, mida arstid jälgivad. Ometi areneb ravi individuaalse lähenemise suunas – nii vähiliigiti kui ka patsiendi suhtes.

Arstiteadus on õnneks sedavõrd arenenud, et tohtrid ei räägi enam vähki suremisest, vaid (pikka aega) vähiga elamisest. Seega on vähk muutunud surmahaigusest krooniliseks tõveks. Igasuguse ravi eesmärk ongi ju inimest tervistada või siis vähemalt pikendada ta elu.

Hirmutav statistika

Et haiguse tõsidust toonitada, toogem välja mõned arvud. Igal aastal registreeritakse maailmas 10 miljonit uut vähijuhtu ning vähki sureb umbes 6 miljonit inimest. Maailmas on kokku 22 miljonit vähihaiget.

Toetudes Eesti Vähiregistri andmetele, näitab vähki haigestumine ka Eestis kasvutendentsi. 1980. aastatel registreeriti aastas 4000 uut tõvejuhtu, aga 2006. aastal juba 6680. Kui sinna juurde mõelda see 5%, mis on avastatud lahkamisel ning pole vähiregistris kajastust leidnud, on arvud veelgi suuremad.

Kui nimetatud arv 6680 meeste-naiste vahel ära jagada, tuleb sadakond vähijuhtu meeste kasuks (tegelikult kahjuks). Nende seas levib kõige enam eesnäärmevähk (24%), teisel kohal on kopsuvähk (16%). Naisi ohustab kõige enam rinnavähk (19%), järgneb mittemelanoomne nahavähk (14%).

Seotud lood:

Vähk vanust ei küsi, kuid üle 50% vähijuhtudest avastatakse 55–74-aastastel, 30% üle 75-aastastel. 2006. aastal registreeriti 15 vähijuhtu kuni 15-aastaste laste seas.

Oht varitseb lõunamaareisidel ja solaariumis

Vanasõna “Parem karta kui kahetseda” käib kõige paremini nahavähi kohta. Sest just selle puhul annab nii esmane kui teisene ennetus häid tulemusi.

Oma panuse saab siin kindlasti anda ühiskondlik arvamus – meditsiinitöötajate kõrval ka moetööstus ja massimeedia, kes kujundavad ilumõiste ning elustiili etalonid. Põhjamaise eestlase valge nahk on ilus – kuidas see kõlab? Hästi, aga paraku veel nõrgalt.

Maailmas on ju kõik paika pandud loodusliku valiku järgi. Kuuma päikese all elavad rahvad on juba sünnilt tumedanahalised, nahavähk ohustab paraku kõige enam tugeva päikesekiirgusega maadesse, nt Austraaliasse väljarännanud valgeid inimesi.

Loe veel

Ka vähem tumedanahaliste kogu keha katvat riietust on peetud religioosseks iseärasuseks. Ometi on sellisel rõivavalikul UV-kiirguse eest kaitsev toime. Mõelgem siis meiegi, kui kaetult või katmata lõunamaise päikese all viibime. Tohtrite seisukoha järgi on imikute ja väikelaste kaasavõtmine pere lõunamaareisidele lausa kuritegu. Sest kõige suurem riskifaktor melanoomi tekkele on enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused. Päikesekiirguse eest kaitseb tihedakoeline riietus – alates peakattest kuni kehakateteni.

Siinkohal kummutavad arstid müüdi, et lõunamaa päikese alla minnes kaitseb meid eelnev solaariumikülastus ja/või päikesekaitsekreem. Viimasest on abi vaid päikesepõletuse vältimiseks, nahavähi eest ei paku kaitset kumbki.

Veel levib müüt, et kui katan oma sünnimärgid kinni, siis päike mind ei ohusta. Seegi on vale, sest UV-kiirgus mõjutab organismi kogu kehapinna kaudu.

Kahjuks on solaariumi kahjulikkus meie teadvusse jõudnud alles viimasel ajal. Tänavu 29. juulil tipnes see Maailma Terviseorganisatsiooni teatega, et solaariumid kuuluvad kõrgeimasse vähi teket soodustavasse riskigruppi.

Solaariumilambid eraldavad nagu looduslik päikesekiirguski UVA- ning UVB-kiirgust, ent tekitavad oma võimsuse tõttu märksa ohtlikuma keskkonna. Pidevatel solaariumikülastajatel suureneb melanoomi tekkerisk 75%.

Isepruunistuvad kreemid-spreid värvivad küll nahka, aga ei tekita kaitsekihti UV-kiirguse eest. Kuna neid on maailmas veel suhteliselt vähe kasutatud, ei ole nende mõju piisavalt uuritud. Kahtlustatakse, et need kutsuvad esile naha enneaegse vananemise.

Vaatlus on teisene ennetus

Kui me ka jälgime hoolega oma eluviise, on nahavähile ohustatumad I ja II naha fototüübiga inimesed (nahk ei päevitu, kergesti tekivad päikesepõletused).
Samuti loob ohufooni pärilikkus.

Nahavähki on mitut liiki, kõige ohtlikum on nahamelanoom. Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis areneb naha pigmendirakkudest. Kuna eriti palju on pigmendirakke sünnimärkides, on vaja neid hoolega jälgida.

Sünnimärkide jälgimisel kehtib omamoodi ABCDE reeglistik.

A – sünnimärgi asümmeetria.

B – serva sakilisus, hajumine.

C – värvuse muutus, erinevad värvused
ühes sünnimärgis.

D – läbimõõt ületab 5 mm.

E – sügelus, valulikkus, punetus, veritsus.

Mittemelanoomne nahavähk ohustab näiteks päevad läbi värskes õhus, päikese käes töötavaid ja paraku ka kiilaspäiseid inimesi. Juuksed on meile loodud ju peanaha kaitseks. Need inimesed peaksid tingimata kandma vastavat riietust ning peakatet, jälgima oma nahka muutuste suhtes.

Eakamatel inimestel tekivad nahale sageli nn vanaduskäsnad. Neid eristab ohtlikest melanoomidest see, et vanaduskäsn on kõva ja krobeline, pahaloomuline kasvaja pehme.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaatluse juures tuleb tähelepanu pöörata igasugustele muutustele nahas. Sünnimärkide puhul jälgida nende suuruse, kuju ja värvi muutumist; märgata uusi pigmendilaike ja moodustisi, mis ei parane jne. Kahtluse korral ärge jääge lihtsalt muretsema, vaid külastage tingimata pere- või kohe nahaarsti.

Ravi on tõhus just algstaadiumis

Lõpliku otsuse, kas tegu on nahavähiga, saab teha koe histoloogilise uuringu põhjal. Melanoomi (kahtluse) korral lõigatakse ära kogu kasvajaline moodustis koos ümbritseva terve koega, muu nahavähi korral võetakse kasvajast koeproov. Kuid nahaarstidel on tõhus abivahend – dermatoskoop – oma arvamuse kallutamiseks hea- või pahaloomulise kasvaja suunas. Dermatoskoop valgustab ja suurendab nahapinda 10 korda, tuues esile nahastruktuure ja värve, mida palja silmaga ei näe.

Abi on ka digitaalsest dermatoskoobist, kus naha pilt ilmub arvutiekraanile ning seda saab salvestada ja hiljemgi uurida.

30-aastase kogemusega onkoloog Marianne Niin kummutab müüdi, et kasvajat ei tohi torkida. Nimelt kardavad paljud patsiendid isegi koeproovi võtmist, väites, et just sellest ajast alates hakkas kasvaja arenema. Tegelikult on see hetk, mil patsient teadvustab oma haiguse. Igasuguse vähikahtlusega operatsiooni järel tuleb
eemaldatud kudet tingimata uurida. Seepärast on dr Niin vastu ka lasermeetodil tehtud lõikustele, sest laser purustab koed.

Peale kirurgilise ravi kasutatakse nahavähkide puhul bioloogilist, fotodünaamilist ja kiiritusravi. Patsiendil on ehk emotsionaalselt raske endale teadvustada, et pärast melanoomi diagnoosi jääb ta eluaegse kontrolli alla. Teisalt annab iga uuringujärgne positiivne vastus eluks vajaliku kindlustunde. Elame veel!

Lugu on valminud tänu Eesti Vähiliidu ning Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide
Seltsi organiseeritud ennetusnädala raames toimunud teavitustööle.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare