Uuring: Eesti inimesed ei tea antibiootikumidega seotud riske

 (1)
Tabletid
Foto: Vallo Kruuser

43 protsenti Eesti elanikest pole antibiootikumide resistentsusest midagi kuulnud või kui ongi kuulnud väljendit, siis ei tea, mida see tähendab, selgus Faktum-Ariko aprillis läbi viidud uuringust.

Antibiootikumide resistentsus on nähtus, kus bakterid ei allu enam nende vastu kasutatavate ravimite mõjule ning selle tõttu jääb järjest vähemaks seni kasutusel olnud efektiivseid antibiootikume ja ravimatuid haigusi tekib juurde.

Maailmas pööratakse ravimiresistentsusele üha rohkem tähelepanu ning ekspertide ennustused selles vallas on üha mustemates värvides. Mikroobide resistentsuse (AMR) ehk ravile mittealluvate bakterite tõttu sureb igal aastal ainuüksi Euroopa Liidus ja USA-s vähemalt 50 000 inimest ning maailmas kuni 700 000 inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul tõuseb see arv aastaks 2050 vähemalt 10 miljoni inimeseni.

Baltikumis ainsana antibiootikumivabalt kanaliha tootva Kekava tellitud ja Faktum-Ariko teostatud uuringust selgus, et Eesti elanike teadmised antibiootikumide resistentsusest on madalad, kuigi üle 91 protsendi Euroopa lihatootjatest kasutab loomade tervetena hoidmiseks just antibiootikume, mis satuvad lõpuks kõik laiemasse loodusringlusesse.

Seotud lood:

Eesti elanike seas läbi viidud uuring näitas, et tervelt 43 protsenti inimestest pole antibiootikumide resistentsusest midagi kuulnud või on väljendit kuulnud, kuid ei tea, mida see tähendab. 44 protsenti küsitletutest arvas ekslikult, et antibiootikumid aitavad ravida tavalist külmetust ja grippi, kuigi need ei ole üldse tingitud bakteritest, mille vastu antibiootikumid võitlevad.

Antibiootikumide resistentsuse vastu võitlevad ka Eesti teadlased. Möödunud aastal heaks kiidetud Euroopa ühine tegevuskava „Üks tervis“ käsitleb inimese tervise seotust nii loomade, taimede kui kogu ümbritseva keskkonnaga ja seal ringlevate ainetega, sest omavahel on tihedasti seotud nii loomasööda ja inimeste toidu kvaliteet, loomade ja inimeste tervis kui ka

keskkonnareostus. Tegevuskava üks eesmärk on edendada erinevate riikide teadusasutuste ja laborite omavahelist koostööd mikroobide resistentsusega seotud küsimustes.

Loe veel

Eesti Teadusagentuur rahastab RITA programmist ka projekti „Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused“. Teema pakkus välja maaeluministeerium koostöös sotsiaalministeeriumi ning keskkonnaministeeriumiga. Selleks, et edasine töö toimuks võimalikult tõhusalt, toimub mai alguses kohtumine potentsiaalsete huvilistega, et arutada projekti fookuseid, tegevusi ja võimalikku eelarvet. Seejärel oodatakse teadlaste ja teadusasutuste pakkumisi uurimisprojektideks. Programmi rahastab 85 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare