Hilisõhtused ekraani taga veedetud tunnid rikuvad meie aju loomulikku võimet reguleerida ööpäevarütmi. Sinine valgus, mis on nutiseadmete taustaks, hoiavad meele ärksa ja aju aktiivsena. Seepärast tuleks vältida vähemalt tund enne plaanitavat magama heitmist kõiki ekraane. Muidugi tuleb kasuks igasuguse intensiivse valguse vähendamine. Kui väljas on alles valge, aitavad pimendavad kardinad. Pimedas suureneb melatoniini-nimelise hormooni tootmine, mis reguleeribki inimese bioloogilist ööpäevarütmi.

Stressi parim ravi on loomulikult elustiili muutus. Tervislikum toitumine ja füüsiline aktiivsus. Vähendada tuleks rämpstoidu söömist, gaasilisi magusaid jooke ja suurendada juurviljade, puuviljade ja vee tarbimist. Õhtuti tuleks eriti vältida süsivesikurikast toitu (suhkruid, jahutooteid). Parem on süüa hoopis kasulikke rasvu (näiteks avokaado või jogurt). Õhtuti alkoholi ja kohvi tarbimine tuleb ära jätta.

Füüsilise aktiivsuse puhul piisab täiesti ka pooletunnisest jalutuskäigust värskes õhus, kiirkõnnist või mõnest muust kergest treeningust.

Oluline on, et inimene läheks iga õhtu enam-vähem samal kellaajal magama. Harjumustel on tohutu jõud ja teinekord piisabki vaid sellest, et oma unegraafik regulaarseks muuta.

Heale unele aitavad kaasa ka mugavad madratsid, õhuliikumist soodustavad padjad ja tekid. Toa temperatuur võiks pigem olla jahedapoolne.

Tihti takistavad uinumist hoopis meie mõtted möödunud päevast, eeloleva päeva planeerimine või mured. Sellisel puhul aitab oma hingamise jälgimine, rahuliku muusika kuulamine või mõne lemmikraamatu lugemine.

Hea nipp: Lavendel rahustab meeli ning aitab kehal lõõgastuda. Paar tilka eeterlikku õli padjale teeb kindlasti head.

Kui unetus on kestnud juba pikema perioodi jooksul või tuleneb see mingisugusest meditsiinilisest põhjusest (näiteks valu, diabeet), tuleks kindlasti pöörduda arsti poole. Koos leitakse võimalikud põhjused ning ka lahendused.

Maalehe erileht Meeste Tervis