Üleminekuiga on naise elu loomulik etapp ja kolmandik elust on ees
Nähku naine õitsvas elueas välja kui kena tahes, tema füsioloogia toimib ikka nii, nagu loodus on ette pannud. Ja menopaus tuleb siis, kui see tulema peab. Ei ole pääsu kuumahoogudest, peavaludest ega öisest higistamisest. Peale selle seletamatud tujukõikumised: ühel hetkel ingel, sekund hiljem maapealne kurat.
Enne kui hakata end lõplikult maha kandma, tasuks mõelda sellele, et targalt toimides on võimalik neist hädadest kergemini üle saada.
Üleminekuea (klimakteeriumi) all mõistetakse eluetappi, kui munasarjade funktsioon nõrgeneb ja lõpuks vaibub. Menopaus on viimane menstruatsioon naise elus, kui ühe aasta jooksul pole järgnenud järgmist. Keskmiselt lõpevad menstruatsioonid 50−51 (45−55) aasta vanuselt. Seega on kolmandik naise elust menopausijärgne aeg, kui arvestada tema keskmiseks elueaks u 77 aastat.
Kolm erinevat järku
Naistearstide sõnul on menopausil kolm järku. Premenopaus algab viis kuni kümme aastat enne viimast menstruatsiooni. Selles etapis kahaneb hormoonide tootmine munasarjades järk-järgult. Igas tsüklis ei teki enam ovulatsiooni ja viljakus väheneb. Esimene viide premenopausile on menstruatsioonide korrapäratus. Ilmneda võivad tüüpilised menopausi sümptomid (kuumahood, öine higistamine, unetus, peavalud, melanhoolsus jne). Östrogeenivaese perioodi algus paneb aluse ka hilisematele haigustele, näiteks osteoporoosile (luuhõrenemine). Osteoporoosiravi on tõhusam siis, kui seda alustatakse esimese viie aasta jooksul pärast postmenopausi ja see kestab vähemalt kümme aastat. Ravi võib alustada ka hilisemas eas ja selle jätkamisel pole eapiiri. Pärast üleminekuiga suureneb ka südame- ja veresoonkonna haigustesse ning Alzheimeri tõppe haigestumine.
Teist järku ehk perimenopausi saab iseloomustada kui n-ö tegeliku ülemineku ajajärku. See algab (sageli koos menopausi sümptomitega) umbes aasta enne viimast menstruatsiooni ja lõpeb aasta pärast seda. Perimenopaus algab enamasti 47−48-aastaselt ja kestab keskmiselt neli aastat.
Postmenopaus algab pärast perimenopausi ja lõpeb 65 aasta vanuses. Menopaus saabub varem, kui naisel on eemaldatud munasarjad või saab ta näiteks kiiritusravi või onkoloogilisi ravimeid. Ka suitsetavatel naistel võib menopaus olla 1,5−2 aastat varem.
Ajast aega on naised üleminekueas olnud enim kimpus kuumahoogudega. Naistearstide selgituse järgi tulenevad need äkilistest muutustest keha „termostaadis” ehk aju keskuses, mis kontrollib temperatuuri regulatsiooni. Kui munasarjad hakkavad vähem östrogeeni tootma, mõjutab see peaaegu iga keha piirkonda, sh aju osa hüpotalamust, mis reguleerib keha temperatuuri. Kuum hoog tekib, kui hüpotalamus ekslikult tunneb, et olete liiga soe, ja katsub teid maha jahutada. Veresooned nahapinna lähedal hakkavad laienema ning nägu ja kael värvuvad punaseks. Võite hakata ka higistama, mõnikord ohtralt, ja kui higi aurustub, jahutab see keha. Kuumahood võivad alguse saada ka välisest soojusest (soe tuba, kuum juuksekuivati, kuum ilm), palavatest ja vürtsistest toitudest, kofeiinist, alkoholist, stressist ja masendusest. Hoogude kestus ja sagedus on naistel erinev. Tüüpiline kuumahoog kestab mõne minuti. Lohutuseks olgu see, et need vaevused ei kesta igavesti, mõnel kuu aega, teisel kaks-kolm aastat. Kuigi jah, mõnda naist võivad need kimbutada viis aastat või kauemgi.
Leevendus ja toitumine
Selleks et rohkete häirivate kuumahoogude, higistamise ja unehäiretega paremini toime tulla, võiks esmalt küsida apteegist looduslikke preparaate. Kui neist otsest kasu ei sünni, tuleks nõu pidada naistearstiga ja appi võtta hormoonasendusravi, mis on siiski individuaalne.
Hormoonasendusravi (HAR) tuleks alustada võimalikult varases üleminekueas, kui esimesed sümptomid alles tekivad, ja alustama peaks võimalikult väikeste doosidega. Enne hormoonravi tuleb endale kindlasti selgeks teha ka vastunäidustused. Raviviiside kõrval ei tohiks unustada ka tervislikku toitumist. Toidusedelis peaksid mitu korda päevas olema puu- ja juurviljad, oluline koht on ka piima- ja täisteratoodetel ning kalal. Ja nagu alatasa rõhutatakse, tuleb piirata soola tarbimist ja toidu üldist rasvasisaldust. Samuti tuleks rohkem rõhku panna sellele, et organismi vitamiinivajadus oleks kaetud.
Allikad: naistearstid Terje Raud, Galina Litter, Made Laanpere, ERR-i teadusuudised, Terviseleht
