Tubakas suurendab vähemalt 25 haiguse riski

 (5)
Suitsetajad
SuitsetajadFoto: Vallo Kruuser

„Suitsetamisel hingatakse sisse üle 4000 keemilise ühendi, millest rohkem kui 40 on vähki tekitavad," selgitab Tervise Arengu Instituudi spetsialist Minni Saapar. Eestis 22 protsenti igapäevasuitsetajaid (mehi 31 ja naisi 16 protsenti):

Võrreldes eelnevate uuringutega on esmakordselt märgata arvestatavat langustendentsi - nelja protsendi võrra. Kuna lisaks neile on 7 protsenti juhusuitsetajaid, suitsetab siiski ligi kolmandik täiskasvanutest (16-64aastastest). Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas selle näitajaga keskmiste hulgas, kuid suitsetajate osakaalu vähenemine on toimunud aeglasemalt kui paljudes teistes riikides.

Kõrgharidusega inimeste hulgas on suitsetamine Eestis selgelt vähenemas, neist on igapäevasuitsetajaid 10 protsenti. Probleem on aga endiselt terav põhiharidusega inimeste seas, kellest igapäevasuitsetajaid lausa ligi 37 protsenti.

Eesti noored on aga Euroopa Liidu riikide seas esikolmikus ja noored alustavad sigarettidega eksperimenteerimist väga vara. Ligikaudu 49 protsenti 15-aastastest poistest ja 40 protsenti 15-aastatest tüdrukutest väidavad, et nende esimene sigaretiproovimine oli 13-aastaselt või nooremalt. Inglismaal on see vastavalt kümme ja Sloveenias 15 protsenti.

Suitsetamine on alkoholi liigtarvitamise kõrval peamine välditavate surmade põhjustaja. Neist tekitatud haigusi peaks Eestis oluliselt vähendama ning seetõttu kutsub ja julgustab TAI suitsetajaid tubakast loobuma.

Seotud lood:

"Mutatsioonid võivad tekkida nii juhuslikult rakkude tavapärasel arengul kui ka olla põhjustatud välistest teguritest, näiteks sigaretis leiduvatest kemikaalidest," lisab TAI spetsialist Minni Saapar. "Suitsetamine kiirendab mutatsioonide tekkimise protsessi ning seeläbi suurendab oluliselt vähiriski."

Sigarettide tarvitamine on seotud peamiselt hingamiselundite ja söögitoru kasvajatega ning vere-, neeru-, põie- ja maovähiga. Alternatiivsete tubakatoodete ehk nuusk- ja huuletubaka tarbimine on seotud eelkõige suuõõne-, neelu- ja kõhunäärmevähiga. Tubakas põhjustab ka müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Kokku on tubakatarvitamine vähemalt 14 vähivormi riskitegur.

Lisaks vähile on suitsetajal võrreldes mittesuitsetajaga risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse (infarkt, aneurüsm, tromboos, rebend) kaks kuni neli korda, ajuinsulti samuti kaks kuni neli korda ja teise tüüpi diabeeti kuni kaks korda suurem. Ka suitsetaja üldine immuunsüsteem on nõrgem. Tubakas suurendab tõestatult vähemalt 25 haiguse riski.

Loe veel

„Selleks on avatud tasuta nõustamiskabinetid. Nõustaja abil võib tubakast loobumise tõenäosus olla mitmeid kordi suurem kui üksi loobumist katsetades,“ lisas Tervise Arengu Instituudi ekspert ja tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härm. Ta lisas, et kabinettides nõustavad loobujaid spetsiaalse koolituse läbinud tervishoiutöötajad, kes vajadusel määravad ka loobumist toetavat medikamentoosset ravi.

Koostöös Tervise Arengu Instituudiga aitavad tubakatarvitamise vähendamisele kaasa ka kõik suuremad Eesti apteegiketid. Apteekidest leiab tubakasõltuvuse taset määrava testi ning teavet nõustamiskabinettide kohta.

Tubaka mõjust tervisele ning nõustamiskabinettide info leiab uuenenud veebilehelt tubakainfo.ee.

Allikas: Kliinik.ee

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare