"2009. aastast on meil seaduses väga selgelt kirjas, et kõik abivajavad inimesed on eelkõige oma lähedaste vastutada. Sinna juurde on tehtud süsteem, kus riik osutab ka teenust (erihoolekandeteenus-toim.), mida jätkub väga vähestele. Omavalitsused peavad abivajajaid ka aitama, aga neil on alati kaalumisvõimalus, et keda ja millises mahus."

Kangro sõnul on loogiline, et riik ei saa maksta kõigile näiteks hooldekodu kohta kinni. "Kui korrutada kasvõi 17 000 dementset 1000 euroga kuus hooldekodu koha eest ja siis see omakorda aastaga, tuleb selleks summaks üle 200 miljoni euro aastas. See on mõeldamatu summa, muidugi. Aga meil on vaja nii palju mõistust sotsiaalpoliitika juhtimisse, mis oleks inimeste jaoks töötavad lahendused ja mis ei oleks mõeldamatult kallid," rääkis Kangro.

"Kõigepealt tuleks võtta pidur perekonnaseadusena eest ära, tuleb mõelda kuidas normaalsete kuludega koostöös riigi ja KOViga saaksid inimesed viimase hetkeni kodus olla."

Täna avaldasid Eesti Päevalehe, Pärnu Postimehe, Põhjaranniku ning venekeelsetest väljaannetest ETV+ ja Vetcherka ajakirjanikud koostööna sündinud artiklid dementsetest eakatest ning nendega kaasnevatest probleemidest nende lähedastele ja ühiskonnale.

Ka nendes lugudes tunnistavad näiteks endine sotsiaalminister Helmen Kütt kui ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, et tänases demograafilises olukorras vajab arutelu ka see, kas lähedastele seadusega pandud kohustused pereliikmete ülalpidamiseks on endiselt ajakohased.